Ma ei saa aru mis teil inimestel viga on. Te teate väga hästi, et ma ei räägi sellistest asjadest eriti palju, aga ometi ootate, et ma miskipärast maagiliselt kõike muudaksin peale seda kui me oleme teineteist natuke aega teadnud.
Ja sina (mhm, jälle sina). Ütled 25dal, et ma ei ole kaks nädalat huvitunud, aga samas ei öelnud midagi sellist ei 21'el ega 23'dal. Ja ausalt öeldes oled sa viimasel ajal üldse põhjendamatult kuri olnud. Ja see on juba palju öeldud, sest sa oled alati põhjendatult kuri ka. Ning sotsiaalseid eksperimente minu peal teha oli ka alatu. Ma ei näinud kusagil lepingus kirja, et ma laborirotina esinema peaksin. Kas ma peaksin siis pärast seda mingit huvi üles näitama? Või jääd sa oma ükskõiksuse juurde?
Mul on vahel tunne, et ma peaksin kogu oma kreatiivse energia suunama mingisuguse mõttetelugemise masina ehitamisele...
I'm not responsible for my actions if the information and orders I was givien, are conflicting.
Aga tühja sellest. Mitte midagi nagunii ei muutu (see what I did there?). Vaatasin vahepeal ära Stagecoach Ford'i (1939) mis oli tõepoolest algusest lõpuni põnev. Ning The Sting'i (1973) mis üllatas väga moodsate kaameranurkadega ning tõestas mulle, et noor Rober Redford on väga Brad Pitt'i sarnane.
Samuti selgus, et ma olen üleni valus. Avastasin, et seetõttu ei suuda ma näiteks oma keharaskust kätele toetada ja lonkan kergelt vasakut jalga. Millest? Ei tea, aga see ei ole juba paar päeva ära läinud ja tekitab natuke pahameelt minu seljaajus.

0 people agreed:
Post a Comment