Skydive \ O'Connor Inc.

Real Time #1

2011-10-12T01:59:00.003+03:00

Natukene vananenud statistika pastat. Kiire rahvaarvu kotnroll viitan 2001 aastale. Preaguseks on meid 1,340,194.

Eestis elab 1,366723 miljonit inimest.
Tööjõu hulka loetakse neist 15-74 aastased majanduslikult aktiivsed
inimesed, keda on 705 000.
371 000 on pensionil , seega jääb tööd tegema 334 000 inimest.
Kesk- ja kõrgkoolides õpib neist 64 000, nii et tööd jääb tegema 270 000.
Riigitööl on neist 160 000, mis tähendab, et tegelikult peavad töö ära
tegema 110 000 inimest.
Töötute arv on meil praegu 93 107, nii et töö jääb teha 16 893 inimesel.
Eesti kaitseväes teenib 4529 inimest, järele jääb veel 12 364 võimalikku
töötegijat.
Haiglavoodis lebab neist iga jumala päev 7650, mis jätab järele 4714
tööinimest.
Paraku istub 4712 neist kinni vanglates. Nii et töö tegemiseks jääb järele
KAKS inimest. SINA JA MINA ! Ja Sina istud seal ja loed ...
Nii, kes siis veel PEALE MINU tööd teeb?
Närvi ajab kohe!

Farewell

2011-10-03T01:38:00.000+03:00

Me saame harve valida kes me oleme. Pigem jälgime me kelleks me ajapikku saanud oleme, kuid seda mõjutada on juba keerulisem. Jumalad teavad, et ma proovisin teha õigeid otsuseid, käituda auväärselt, proovides samas siiski oma mõistust säilitada. Kuid lõppude lõpukd ei suuda ma ikka muuta seda kes ma olen.
Ma ei saa midagi parata, et ma matustel naeran, pidudel kurvastan ja, et fiktiivsed tegelased nagu Davos Seaworth teevad mu olemise uhkeks.
Samuti on lugu teistega (god knows I've tried) aga eks igaüks teab mis talle osaks saab.

Andestage patusele hingele see mida ta teha plaanib...

Signing off, The Social Drifter.

Hey Joe, where ya goin' with that gu... wait, thats MY gun!

2011-09-21T16:12:00.000+03:00

Hurr!! Viimane kutsung. Ehk kui keegi tahab midagi laenutada järgmiseks 8+ kuuks siis andke märku (Ändi krabas juba 18650 laadija ära). Samuti andke kindlasti teada kui midagi on minu kätte jäänud (Oskari D&D3.5 raamatud, ma tean).
Nüüd mind huvitab kas kellelgi on veel minu vara üle - mulle tundub peale vaadates, et üks düüni raamat on puudu vms. Ning palun võtke ühendust ENNE reedet.

Seperately we're just men, but together we're Legion

2011-09-11T11:38:00.005+03:00

Kuulan just uut QI'd: lasteraamatus on kirjutatud kuidas loomi tappa ning fakti, et vähid on surematud. Ala, nad ei sure vanadusse. See tekitab huvitava dilemma. Kujutame ette, et inimene suudab samamoodi igavesti elada, mis omakorda tähandab, et tõenäosus ükskõik millesse surra on 1 - ehk siis täielikult kindel. Aga kas see ei tähenda, et igavesti elamine on täielikult välistatud? Ja kas sel juhul on ükskõike millesse suremine enam nii kindel? WTF people?!

Mingisugune vend tegi neli kuud tööd ja käis läbi kõik süsteemid EVE's. Kõik (Peale Jove). Space Marine on väljas. Mul on Diablo III beta kood ja Dead Island on ropult hea.

Suutsin oma viimase (loe eelviimase) nädalavahetusega ka Deus Ex'i läbi teha. Mind hämmastas kui hea sniiki-ventilation-duct-crawly see mäng oli. Hämmastas mind natuke see kuidas sinu viimane valik mängus on antud sõne otseses mõttes nuppudena mida sa vajutad. Räme downer. Aga kui ma olin ühte neist vajutanud tabasin asja geniaalsust. Mäng lõppes sellega ära. Quite awesome.

Kõige muu palavuse juurde tahan veel ära mainida, et tegin hiljuti midagi täiesti erakorralist. Kõik algas ühe vana tuttavaga uuesti kohtumisest. Igatahes, paar hilisõhtust drinki hiljem oli ta üpris meelas tujus ja ei tahtnud midagi kuulata avakosmose propulsiooni süsteemidest (FTL ja subluminal). Niisiis võtsin ette harukordse projekti. Joonistasin otse modellilt.

She picked the pose, not me.

Peale kiire outline' ja valguse mappimist oli aeg tõsisemalt tööle asuda, aga väga keeruline on jäädvustada pildile midagi mis liigub olles lambile väga lähedal (palju varju liikumist) seega kerisin lightnessi üles ja jätsin mulje nagu oleks ta ereda valguse käes. Ning tema nahatoon ongi selline.. tumedam. Võltspäevitus ei ole kena. Samuti ei saa ma siiani aru miks ta prille kandis.
Kogu selle jamaga sain teada kahte asja. Esiteks, pean hakkama vähem outline kasutama ja proovima teha pilte millel nad üldse puuduksid (LOVE treiler on selleks hea näide). Teiseks, et see modellindus on värk mida ma tulevikus proovin vältida. Pildi kvaliteedi kisub alla.

Kõige lõpuks jõudsin A Clash of Kings'i ära lõpetada ja olen A Storm of Swords'iga täpselt ühe neljandiku peal. Siiamaani on mul vaid mõned asjad öelda: "Catelyn, WTF?!", "Miks kõik samaaegselt nii tahavad kui ka ei taha Harrenhalli", "Greyjoy, rsk!" ja "Kas keegi veel peale minu on Florentide ja Tyrellide suguvõsasid kogu aeg segamini ajanud?"

Oh, and the Winter is Coming.

Nothing Good

2011-08-27T12:44:00.000+03:00

Selline on mu olukord viimased neli kuud olnud. Siiani tulemusteta... arvestades, et mul on umbes üks kuu veel aega jäänd, ei ole ma väga lootusrikas. Kahju on lihtsalt. bäh, keda huvitab.
Tunduvalt põnevam, on see, et nüüd kohevasti kavatsen ma selle blogi kinni panna kuna noh... Mul ei ole võimalik siia midagi kirjutada jne jne jne. Igatahes, seekord oli ka hea run. Kohtume järgmine kord *wink*

No point.. no more...

2011-07-31T15:35:00.000+03:00

Hiljuti on inimesed minu käest küsinud miks mu elu mõte otsas on. Miks ma väidan, et keegi ei ole sellest huvitanud. Täna, kallid sõbrad on mul teile vastus. Selgitus on mitme osaline, niiet kannatage minuga natuke kaasa kui teid huvitab.

Episood 1 - Fantoom Nuhtlus
Kunagi tulevikus, võib-olla kauges tulevikus, kujutame ette kuidas me läheme teise planeete avastama ja kosmosereisid planeedilt Maa, kuhugi Alpha Centauri'sse on täiesti tavalised lõbukruiisid. Aga selega on ainult üks probleem: Ükskõik mide me ka ei teeks, tänapäeva arusaam füüsikast ei luba meil massiga objekti valgusest kiiremini liigutada. See tähendab, et reaalselt, on meil väga raske isegi siit päikesesüsteemist pääseda, ning siin on meie asustatavaid planetoide võimalik ühel käel üles lugeda. Me ei saa kunagi näha universumiavaruste imesid skaalal mis mind rahuldaks.

Episood 2 - Mateeria Rünnak
Kes ei teaks neid legendaarseid sõnu "Kiiresta mind üles, Scotty"? Aga tegelikkuses on 'kiirestamise' ja teleportatsiooni tehnoloogia üpris sama. Inimene võetakse aatomi tasandil koost lahte ja ehitatakse kusagil mujal üles. Kas te ei ole unistanud, et võiksite teleporteeruda otse kodust tööle\koole\lasteaeda\vanadekodusse? Siin on jälle paar probleemi.
1) Distants - Kuna informatsioon ühest punktist teise liigub potentsiaalselt valguse kiiruse lähedase maksimumiga, siis töölt koju ilmuksime me instantselt, aga näiteks kodust Siriuse sektoris oleva suurima tähe Betelgeuse lähedale aga 120 aastaga. Selle aja jooksul ei ole me küll vananenud, aga sellegipoolest on universumis aeg edasi läinud. Muidugi nüüd kui me oleme leiutanud täpselt 120 aastase intervalliga edaspidi-ajamasina siis väga suur hulk inimesi otsustavad seda võimalust kasutada, et saada kerget ja odavat ravi tänapäeval veel ravimatutele haigustele. Muidugi on ka neid kes tahavad lihtsalt näha milline on maailm 240 (edasi-tagasi reis) aasta pärast.
Ilge nöök oleks kui tulevikus oleks inimkond hävitatud ja ainult surmavate haigustega inimesed on jäänud alles, et inimkonda jätkata.
2) Valmidus - Kui teleporteerumise protsess lahti sõnastada, siis see koosneb kahest masinast: Esimene skänneerib inimese formulari sisse ja siis tapab ta metoodiliselt ära. Teine püüab skänneeritud infromatsiooni kinni ja takitab sama formulari järgi identsi inimese samade mälestuste ja tunnetega. Ehk siis kloonib inimest. Võib ju mõelda, et kõik on chill. Aga ei tohi ära unustada, et sina kes sa lähed teleporteerumise putkasse, saad surma. Ja see isik kes mujal välja tuleb võib küll omada samu tundeid, mälestusi ja foobiaid, ei ole sina. Sina oled surnud. See on lihtsalt sinu kloon.
Kes kurat laseks sellisel projektil läbi minna? Mitte ükski valitsus (avalikult)! Niiet sinna kauvad ka meie teleportatsiooni unistused.

Episood 3 - Universumi Kättemaks
Ja et asjalood veel eriti mustad ei ole, siis unviersum ise annab viimase löögi. Nimelt suure paugu teooria järgi peaks universum järjest paisuma kuni juhtub üks kahest asjast
1) Universum tõmbub kokku tagasi ja tekib järgmine suur pauk. Ring hakab otsast peale, aga seekord ei pruugi inimesi olla (ainult Cylonid).
2) Universum hääbub. Ta ei hakka enam tagasi kokupoole liikuma ja kõik planeedid ja päikesed kanduvad teineteisest nii kaugele, et tähed ei suuda enam enda 'süsteeme' soendada. Lõpuks kustuvad kõik päikesed ja terves universumis temperatuur langeb absoluutse nullini (-273*C \ 0*K). Huvitav fakt on aga see, et kui aatomid on olnud pikka aega absoluutse nulli lähedal, siis elektronid tema ümber aeglustuvad ja lõpuks aatom 'hääbub' ja lihtsalt kaob eksistentsist.
Mõlemal juhul ei jää inimestest mitte mingisugust märki maha. Ükskõik suur suur ja tugev meie impeerium kunagi ei saa olema, hävitatkse see koos kogu meie pärandiga.

Ja kui meid ootab nagunii selline unustusse langemine, et me nagunii isegi kollektiivina ei suuda mingit märki oma eksistentsist jätta, siis milleks üldse vaeva näha?
[Nüüd hakake kõik oma randmeid lõikuma, ma tahan näha palju see blogi külastatavust vähendab.]

The Second Experiment

2011-07-19T12:26:00.000+03:00

Seistes laeva ninas, tunnetasin jahedat õhku oma nahal. Tavaliselt mulle ei meeldinud reisid jahedas kliimas, aga seekord oli tegemist väga tähtsa ekspeditsiooniga, või vähemalt nii mulle väideti. Mina olin seal ainult marginaalsete põhjuste pärast. Ju siis ei leitud kedagi paremat. Nimelt läksime me antarktikale, et uurida innuiitede populatsioonis järske muutusi. Ma ei teadnud kesasi on innuiit, miks ta peaks antarktikal elama ja miks me sinna Kanada kaudu läheme. Aga isegi mina panin tähele, et midagi meie ümber muutus. Mis täpselt, seda ma ei teadnud.

Kohale jõudes käisin natuke JC sabas ringi koos meie pakikandjaga ja sain targemaks. Nimelt kohalikud rääkisid talle, et kunagi olevat innuiitidel (mingisugune indiaanlaste ja eskimode vahepealne eluvorm) suur kuningriik, mis järsult kadus. Selgus, et see kuningriik oli eksisteerinud isegi 1880 astal ja kõik mmadeuurijad kes siia sattusid samuti kadusid. Nad näitasid isegi kaarti ja puha. Olles piisavalt informatsiooni ammutanud, astusime JC'ga telgist välja, haarasin meie pakikesed ja mõõteriistad ning tatsasime läbi võsa tagasi oma parvede poole, aga ohhoo üllatust. Nad olid kadunud. Või vähemalt meile tundus, et midagi oli puudu.

Õnneks olid Post ja Kõsta, meie mõlemad kelgukoerad alles. Võtsime uuesti ette retke pärismaalaste külasse. Seekord otsustas JC ise sisse minna ja jättis mu paar meetrit enne ust ootama koos koertega. See oli esimene kord mil ma tundsin, et olen tõsiselt hirmul.
Järsku koerad hüppasid püsti ja tahtsid telki joosta. Ma hüüdsin nad kärmelt tagasi ja minu suureks imestuseks nad ka tulid.
Me olime enne juba tähendanud asjade kadumist, aga ma tegime loogilise järelduse, et kusagil siin maa-all on mingisugune kuri teadlane\võlur kes röövib inimesi ja asju läbi oma dimensionaal-aukude võrgu, aga seda on väga raske tõestada. Igatahes kes iganes seda korraldas, lõppude lõpuks maksab ja me saame kõik oma sõbrad tagasi, sest need jutud lõppevad alati hästi.
Mis võib seletada seda, miks ma ei olnudki väga kurb kui ma korraks Posti sügades teda vaatasin ja Kõsta järsku kadunud oli. Ma kujutasin ette kuidas mingi vandi maa-aluses laborid, inimesele mõeldud katsetuubis järsku suur siberi Husky on ja vaatab küsivalt ringi. Või jookseb ta seal all laboris ja hirmutab kõiki (ta oli suur koer).

Alles paar tundi hiljem, kui JC ei olnud ikka veel telgist välja tulnud, hakkasin mõtlema, et võibolla ei ole meie teooria päris täpne. Mis siis kui tegemist on hoopis tavaliste dimensionaalsete aukudega, mis viivad objekte lihtsalt ühest paralleeluniversumist teise. Neid auke on igal poole üle maailma, iga kord kui sa oled mingi objekti lauale pannud ja hiljem seda otsinud ning seda ei ole, on see hoopis teises paralleeluniversumis. Neid auke on poolustel muidugi rohkem ja nad on suuremad kuna maakera magnetväljad liiguvad seda pidi, aga isegi ekvaatoril võib neid esineda. Hell, sa võid ühest läbi kõndida ja sinu jaoks ei pruugi midagi muutuda, sest unviersum millesse sa astusid on täpselt samasugune nagu see kust sa ära tulid ainult mingi vant Tasmaania tühermaadel on endale ninarõnga saanud.
Aga kõige hullem on see, et võibolla sattus Kõsta universumisse kus keegi ei tulnudki antarktikasse ekspeditsioonile ja ta on seal täiesti üksinda...

Nüüd tagasi mõeldes, on täiesti võimalik, et mida vähemtähtis asi (või isik) sinu jaoks on, seda lihtsamini saab selline dimensionaalvärav teda ajust kustutada nii, et sa ei pane kunagi tähele, et see olemaski oli, aga kui kaob midagi tähtsat siis jääb su hinge kriipima midagi.

Mingisugune... tühjus. Seda ei leevendanud isegi ärkamine mitte.

Op. Toome Looma Tagasi

2011-07-16T14:23:00.000+03:00

Kõik algas sellest, et Loomal oli plaan ennast Tartusse tagasi kolida. Natuke rääkisime sellel teemal aga shit got real kui saabus sõnum "Das plaan: saabun u 22.00 tartu. Korjan peale ja saabume kell 1 talli. Seejärel veame asjad autosse ning saabume tartu u kell 5. Sobib?"

1st clue
Kui me kell 23 tartust välja sõitsime jäi meile ette rong. Selline täpselt keskmise pikkusega, et ei ole mõtet autot tööle jätta ja ei ole mõtet autost välja tulla. Olles raudteest üle saanud hakkas vihma tibutama. Loom ütles selle peale, et "murphy seadused hakkavad mõjuma". Paar hetke hiljem avastas Doc et oli oma telefoni maha unustanud.

2nd Clue
Tallinnasse sisse sõites teatas Loom, et ta auto asub valvega parklas, millel võivad tõkkepuud ees olla (Kell oli selleks ajaks umbes üks). Ehk siis, me läheme ta enda autot tagasi varastama. Lihtsam öelda kui teha. Nimelt olid mõlemad paremad pidurid kinni kiilunud. Alt tulid rattad (ükshaaval) ja Doc ning Loom hakkasid kordamööda skulptoreid mängima toksides kruvikeerajaga piduriketastelt ja trummlilt. Mina hoidsin mingeid mutreid.

Esimene ratas hakkas tööle, aga tagumine oli keerulisem. Vahepeal hakaks vihma ka sadama ja teised tegid endale prügikottidest riided. Ma otsustasin neist eemalduda. Igatahes, proovisime teise autoga seda ratast liikuma saada aga ei õnnestunud. Viimase asjana otsustasime, tõmbame auto tagasi kohale kust ta oli viimase nelja tunni jooksul maagiliselt liikunud. Lõpu pidime käsitsi tõmbama ja kõigi imestuseks suutsime teha mida 66KW auto ei suutnud - tõmbasime trummelpiduri roostest lahti. Muidugi pole midagi imestada Andy oli ka seal.

3rd Clue
Edasi jagunesime autodesse: Mina ja Loom olime Armadillos ja Andy ning Doc olid Leemuris. Natukene maad edasi teatas Leemur, et klaasid on pimedad ja nad ei näe midagi. Otsustasime neid ignoreerida ja sõitsime edasi looma poole, et asju peale laduda. Peale seda kui olime trenažööri Armadillo peale paigutanud, otsustas Doc, et veeretame Leemuri lähemale. Veel natuke jamamist ja Doc tahtis Leemurit veel lähemale veeretada, aga ma ei võtnud vedu. Õnneks ei olnud neil mind vajaga sest Andy on nagunii liialt tugev.
Olles akvaariumid ja muud loomad peale ladunud, hakkasime Tartu poole sõitma, aga umbes kolm meetrit hiljem seisime jälle auto kõrval. Nimelt sõitis Leemur ühele pargitud masinale otsa.

Sõime jäätist kuni ootasime omanikku ja politseid. Omanik jõudis enne, vaatas vigastused üle, ütles "tühja kah" ja saatis meid teele. See oli juhtumisi ka ainus politsei patrull keda me ei kohanud.

4th Clue
Tekitasime teatud probleeme liikluses. Oli väga huvitav kuulda tagumisest autost karjeid "Stopp! Stopp! Auto põleb!". Mõtlesime, et jälle reageerivad üle, aga järgi vaadates oli nende kapott tõesti tahmane. Selgus, et nende soojapuhur võib natuke liiga palju sooja teha.

Edasi sõitmime mingi burgeriputka juurde ja Loom parkis Armadillo kellesgi sissesõidutee ette. Ja just siis kui Andy arvas, et selleks korraks on kõik, proovis too vant autoga mööda ukerdada Armadillost (mis tal ka imekombel õnnestus) ning tegi siis masinast pilti. Seal ära sõites läks meil köis esimest korda katki. Kui keegi veel aru ei ole saanud, siis me vedasime Armadilloga Leemurit köie otsas kogu tee Tallinnast Tartusse. Kas me pidime seda tegema? Ei, arvatavasti mitte...

5th Clue
Kolmas kord läks köis katki täpselt siis kui me keerasime TRT-TLN maanteelt vorbuse poole ja Leemur sõitus päris impressiivse suitsupilve saatel Armadillost mööda, jättes viimase taha lohisema umbes 7 meetrit köit või 'lonti' nagu me seda hellitavalt kutsusime.

Laadisime natuke asju ümber, tundsime rõõmu jõudes kell ~10 Tartu lähedale ja läksime ära koju.

Good Job everybody.

Update: SNAFU

2011-07-11T08:35:00.000+03:00

Ma vaatasin just, et ma olen viimasel ajal kuidagi palju joonistanud. Päh. Mõttetu tegevus. Aga ma ütlen teile, mis ei ole mõttetu tegevus - BLOGIPOSTITUSE PEALKIRJAD. Ma tean, see on ülikeeruline teema. On ju tegu teise kastiga blogi sisu kohal ja väga raske on kursorit nii palju liigutada, et sinna peale klikkida, aga proovige. See võib olla kergem kui teile tundub. Kedagi isegi ei huvita mis see konkreetne pealkiri on, niiet kui ideid ei ole siis tean soovitada nii mõndagi suvalise numbri genereerijat. Süüdistatavad isikud (Nad on need inimesed kes ei viitsi pealkirju panna, kui sina tead kedagi sellist, siis ütle talle kindlasti, et ta on põrsas) teavad väga hästi kes nad on.

Nüüd asja juurde. Ma tunnen, et olen juba nii vanaks jäänud, et ei viitsi jamada mängudega mis mind ei tõmba. Ja viimasel ajal on neid väga vähe. Näiteks Dungeon Siege 3. Poolteist tundi oli kõik mida ma sellest talusin. Duke Nukem Foreveril on sellevõrra paremini läinud, sest seal on vähemalt (proovitud) huumorit. Aga mäng on iseenesest saast.
See tähendab, et mul on nüüd kõvasti aega üle. Mida ma kõik selle ajaga teen, heh? Viimasel ajal olen joonistanud ja proovinud oma MoD'i quota täis saada. Mis on tunduvalt raskem kui võiks tunduda, sest mul ei ole kellegi peal ideesid katsetada ja pean seega üpris suuri osasid ümber kirjutama.
Kõige selle juurde vaatasin (joonistamise kõrvale) kõvasti dokkfilme ja The Pacificut. Ma tunnen, et tean juba päris palju vaikse ookeani konfliktidest ja Manhattani projektist. Ja nägin ka paari päris head amatöörfilmi.

Told you, it was a fucking waste of time.

Oh, yeah. Vahepeal tulid mingid inimesed ka külla ja me jõime ära ligi kaks kasti õlut.

22 v 23

2011-07-03T01:32:00.002+03:00

Mõned teist on kuulnud, et ma plaanin sünnipäeva pidada. Tahtsin lihtsalt teada anda, et kuigi mõned võtmeisikud (literaalselt - inimesed kel on võtmed) ei ilmu kohale, siis üritus toimub nagu plaanitud. Igavad detailid nagu kus ja kuna olid eelmises postituses ära märgitud. Samuti, kui te ootate, et ma kedagi isiklikult külla kutsun, siis pettute, sest ma ei taha kedagi solvata kuna ma lihtsalt KOGEMATA unustasin teda kutsuda (ja sest ma olen väga laisk). Reeglina, kui sa tead mis on õige aeg ja kus ma sellel ajal olen siis see juba kvalifitseerub kutsena. Võid isegi mõne tuttava kaasa võtta niikaua kui ta puhtust peab ja koeri ei karda.

Nii, nüüd räägime kõige tähtsamast: kingitused! Teie ei saa neid, sest tegu on minu sünnipäevaga. Tahaks midagi praktilist. Mul on näiteks vaja kolme AAA patareid (kolme (3), mitte kahteteist (12), niiet kõik ei too mulle fucking patareisid!). Eelmine aasta tõi Mortacus näiteks ühe ~100W lambipirni mis on awesome. Seekord võiks keegi mulle mingi töötava tulemasina ka tuua (ilma selle keeratava rattata [tulekivil põhinev süsteem] neid ei saa kindaga korralikult kasutada), sest mul on natuke tobe tunne kahte kivi vastamisi peksta, et tuld teha. A la mõelge nendes joontes ja kastist väljas.

Ahjaa, ma olin ise juba täiesti ära unustanud, et ma selle tegin aga siis keegi tuletas meelde ja noomis mind.

Pilt pole iseenesest suurt midagi, aga implikatsioon, et sedasorti linnusilmavaadet kasutada reaalsete taktikaliste situatsioonide pikteerimisel tundub mulle positiivselt lahedana. Samuti on see pea ainuke asi mis annaks kõigile neile sprite'tidele mis ja joonistasin mingisugusegi kasutuse.

Imagine if you will...

2011-06-28T21:59:00.001+03:00

Ausaltöeldes ei mäleta ma viimastest päevadest suurt midagi. Kolm unetut ööd teeb seda minuga. Aga ma proovin üht-teist kokku lappida.

Ööl vastu laupäeva mängisime Doc'iga LEGO Pirates Of The Caribbean'i. Tegime pool mängu läbi, õppisime mehaanika selgeks ja siis otsustasime, et rohkem ei mängi kuna kumbki meist ei ole neljandat filmi näinud.

Laupäeval tegin oma elu esimese D&D 4ED mängu, ja see oli palju rohkem hack'n'slash kui ma lootsin. Ausaltöeldes peab 4.0's väga-väga palju veava nägema, et rolli mängida. Sellel on mitu põhjust. Esiteks, mängijad ei ole harjunud rolli mängima. Teiseks, mäng on väga encounter-põhine. Kadunud on need ajad kus inimesed käisid ringi ja tegid mida iganes nad tahtsid. Kolmandaks, kuna mängus on nüüd karakteri 'power'id siis vanamoodne lahingu kirjeldamine võib minna segaseks, sest keegi ei saa aru mida sa teed. Ma lihtsalt soovitan kõigil see artikkel koos kommentaaridega läbi lugeda.

Ööl vastu pühapäeva mängisime R2V'i juures Battlefield 2'te mis osutus tunduvalt lõbusamaks kui ma arvasin, kuigi mängu vanus andis kõvasti tunda. Vahepeal oli nõme glitchide tõttu surra, aga õnneks juhtus seda suhteliselt harva. Seekord suutsin kaks helikoperit tankiga alla tulistada ja ma kardan, et mina olin põhjus miks nad keelasid sellel templi kaardil masinate kasutamise. Peale selle ma väga ei säranud. Tahaks veel välja tuua, et parim anti-tankist oli inc. Ta suutis mind kõige rohkem maha võtta.

See nädal tõotab ka päris lahe tulla. Neljapäeval teen (võibolla) katet oma sõbrale või toimub Araaria vs Moraavia kolmas mäng. Õhtupoole teine 4th Edition'i mäng. Nädalavahetusel kutsuks kellegi endale külla ja naudiks öist taevast (I has a plan here, featuring a whisp and a sink plunger) ning esmaspäeval pean oma sünnipäeva. Kuhu ma ootan inimesi. Aga ma ei ole kindel kas keegi üldse välja ilmub. Samas vahet väga ei ole, teen midagi sarnast jaanipäevale.

Most Borning..est

2011-06-25T06:33:00.000+03:00

Keegi ei ole minu käest veel küsinud kuidas mu jaanipäev möödus. Igavalt. Terve õhtu ootasin ühte sõpra, aga ta ei ilmunudki välja. Ei ole hullu, tegemist oli teoreetilise sõbraga. Ma kutsun teda muusaks. Miks? Sest ta innustab mind (vahel ka kahvliga). Enamasti aga muusikaga. Mistõttu ka nimi.
Aga mul hakkas teda oodates ikka väga igav. Väga igav.

Tulemus on minu 4ED Kleerik.

Probably had too much jalapeno pepper...

See pidi olema profiilipilt aga ma ei jõudnud sinnani. Võibolla teen kunagi tüübile mingi näo ka. Kuigi tõenäolisem (geddit) on variant, et ma teen kunagi siia tausta.
Ah, ja see tuletab meelde. Mis võiks talle nimeks panna? Eeldusteks on äge nimi ja võimalus teisi trollida. Aga mingit kolmekordset konsonandiühendit ma sinna ei taha. Leian, et mängija võiks siiski olla suuteline omaenese nime välja hääldama.

Two worlds with the same outcome...

2011-06-17T13:17:00.000+03:00

Olen hiljuti avastanud kaks õnnelikuse nurgakivi! Noo... tegelikult mitte päris. Ma olen neist alati teadlik olnud, aga alles hiljuti hakkasin neid aktiivselt kasutama ja ma pean ütlema, et tulemus on hiilgav! Ma olen juba üle viie naela kaotanud!

1) Rumalus. Ignorance truly is bliss.

Mida sellega saavutab: Täieliku vabaduse öelda mida sa mõtled. Miinus on võibolla see, et vahepeal ei saa inimesed aru kas sa teed nalja või mitte. Vahel oled see inimene sina ise! *gasp* Go wild!

Tehnika: See on nendest kahest asjast kergem saavutada. Ma ei räägi täielikust ja permanentsest koljukahjustusest vaid hoopis olukorrast kus sa võtad teise inimese öeldut 'at a face value' mis tähendab, et sa ei hakka nende ütlusi analüüsima enda ja tema teadmiste pagasil ning eraldi. Ma ei tea millega teie seda relatida saate, aga mina kutsun seda enda jaoks Caboose-mode'iks. Nüüd küsimus, miks peaks keegi tahtma ennast imbetsilli mõistusega piirata, aga proovge enne kritiseerimist järgi. See töötab kõige paremini Instant Message suhtlusvormis (WLM, IRC, Gtalk, AIM, etc).

Näide:

.k3/white: I has a plan
it may involve cookies
.k3/white: and ice
oooh! külmunud jää!
ei. see ei ole loogiline
.k3/white: kristallid!

2) Endale valetamine. This should really be a bit harder...

Mida sellega saavutab: Õnnelik olemise siis kui sa üksinda oled ja ei ole võimalus esimest meetodi kasutada.

Tehnika: Kujuta ette, et sa oled teises, paremas maailmas. Maailmas, kus sa oled teinud kõik õiged valikud õigetel hetkedel ja teed ka nõnda tulevikus. Kummaline on ainult see, et selles teises maailmas oled sa preagu täpselt samas situatsioonis kus päriseltki... mis... võib natuke kogu asja pointi õõnestada aga ära sellele väga palju mõtle.

Näide: Mina kujutan ette, et elan maailmas kus mina olen üks 'headest' (väga relatiivne, ma tean) ning olen kõigile inimestele öelnud täpselt seda mida vaja täpselt siis kui vaja. Selles magusas fantaasias ütlesin blondile, et ma armastan teda; ütlesin brünetile, et ma ihkan teda ja ütlesin endale "wut teh fuck is this crazy fantasy anyway?!" Samuti on mul selles väljamõeldud maailmas alati mingi inimene kellele oma mure kurta ning kes otsustab mulle väga rumalat nõu anda, mishetkel ma tavaliselt pettun iseenda väljamõeldud karakterites.
Samuti töötab see kui sa valetad endale, et näed parem välja kui tegelikult või sul on selle projekti läbiviimiseks rohkem aega kui tegelikult või sina meeldid ka sellele inimesele kes sulle meeldib (see viimane on mu lemmik pühapäeva tegevus).

DISCLAIMER: Kui sa keerad endale käki kokku siis mina ei ole vastutav. Oma viga, et nii saasta blogi loed, rsk.

-----

Nüüd kui igav osa blogist läbi on...
Mul hakkas öösel igav kuniks ma Dr. Who neljandat hooaega vaatasin. Tulemus:

Tegemist on tegelikult täieliku full-scale bromance'iga. I get all giddy when Tennant is on screen. Viimati juhtus seda Craig Fergusoniga. Aga seal oli see normaalne, kuna tema teeb sarja mis peabki sind muigama panema. Tennanti puhul on tegu reaalse karismaga.

Remember Them Times Back Then

2011-06-13T21:17:00.000+03:00

Long shadows claw desperately away from your dusty combat boots, fueled by the relentless sun of a late Texas afternoon. Shading your eyes against the glare, you squint for the thousandth time at the line of soldiers ahead of you. It stretches on endlessly across the rubble, disappearing at last into the cool shadows of a troop carrier. Soon you'll walk up the ramp into the ship, climb into your one-man cocoon, tear through the interplanetary gateway, and smash down light-years away from the blowing sand and blasted ruins that surround the Dallas-Metro crater.

"What the hell is taking so long?!" you snarl, slamming the battered barrel of your side arm, the blaster, against your scarred palm. "I've waited long enough. Time to kick some Strogg ass."

Slightly rocking back and forth under the sweltering August sun, you spit out of the side of your mouth, rub your eyes, and think back to the day when the wretched creatures first attacked. Like flaming meteors, their crafts pounded into the Earth and unbelievably, these bio-mechanical aliens... these hideous cyborgs... swarmed out while their ships still sizzled with reentry heat. They killed or captured anything that lived. We figured that the Strogg were after our planet's resources: minerals, metals, and water: things like that. But their onboard storage facilities did little to disguise what they considered to be resources: fleshy limbs and organs for new cyborgs, and of course, food.

The line moves. And moves again. Into the cool shadows at last. The assembled armies branch off into new lines divided by corps and unit.

"I can't deal with this shit - what's the friggin' hold-up?"

"Cool your jets, marine," Tokay mutters and smiles over his shoulder.

"We'll all get a few Strogg heads to take home as souvenirs. I promise you that."

"Yo, soldier, 3585." The medtech's voice startles you.

"You in or out?"

Competent hands guide you into the coffin-like opening of your Mark 9A drop pod: sleek, dark, and invisible to the Stroggos defense systems. One of the techs begins to drop the reinforced pod door. "Sleep tight, soldier. You'll see sunlight in less than six and a half hours. Not our sun, mind you."

Pitch black except for the mild glow of your video readout system in front of you. You've done this a dozen times in the sim classes. No sweat. Just a few short hours to sleep, recharge, and then the moment of glory. But this time it's for real.

It's also time to think. You recall your first official day of training, your unit commander discussing how these damn parasites made it to Earth and other nearby colonies in the first place. By employing our best satellites and long-range scanners, we learned how they traveled light years so quickly - the Strogg used these black hole-like gateways as their highway to heaven. We still don't know if they created these rips in the fabric of space and time, or if they simply discovered them by accident. Either way... it's just like opening the door to an all-you-can-eat restaurant for these bastards. In about two hours, we'll be entering the same interstellar portals, to hit 'em where it hurts... on their own turf.

You close your eyes and relish this thought. Eventually, you nod off to the low hypnotic hum of the troop carrier.

*Crackle* ... *fzzzz* ... "Greetings to the people of the Coalition. This is Flag Admiral Crockett, speaking to you from the bridge deck of Phobos. We are entering the outer orbits of Stroggos, the alien's home system. As we had postulated, Stroggos' atmosphere is harsh but breathable. We expect to make planetfall soon. Now is the time to switch on your debriefing panel if ya need it."

"Boomer?" the voice crackles through every soldier's headset. "Drop X-ray squad in 30 on my mark. You copy?"

"Roger that!" In another pod, your sergeant snaps back. "OK boys and girls, you see the clock on your heads-up. Two demerits for anyone who up-chucks during bounce and roll!"

*Shthunk!!* Your drop pod is shot from the side of the carrier and hurtles downward. *Wheee-oooooo!* Incendiary atmosphere howls past the pod's rapidly heating shell. *Ka-WHUMP! * The pod wall suddenly buckles to your right, but stays intact. Another pod must have clipped yours on its way in. ECM didn't indicate enemy fire. Shit. Thrusters and stabilizing gyros are fading. Based on the pings, the other pods are pulling away. Below you, the large alien city roars into focus on the screen. But where are the other pods? They were there a minute ago.

Suddenly, distorted radio chatter lights up, "Mayday! Mayday! Lost all power... shielding failed... missed dz... some kind of EMP is... kzzzt... us out. We're dropping like fli... zzzzkkkzzzt". Silence. Damn! If the Strogg have electromagnetic pulse defenses and we failed to detect them... all of us are in the shitter. That HUGE blip has to be the Big Gun. You do a slow dogleg left as your navcomp finds a place to land when all of a sudden retros kick in and propel you south.

"What the...?" Before you know it you skip across the lip of a crater and slam into a structure, a good distance away from your target. Dazed and bleeding from a head cut you toggle open the labeled arsenal bins and reach for where your gear ought to be stowed. Damn. Nothing but your sidearm.

Damn again.

You leap out the crushed pod door, alone, with blaster in hand, and tear off into the room with the bittersweet stench of vengeance coursing through your veins...

We fought the law... and we won.

2011-06-10T05:51:00.000+03:00

Hehe, FUCK YEAH!

Kõndisime Andy ja Doc'iga ühel parkimisplatsil ringi ning loendasime mitu G4S autot seal pargib (15 vist?). Natuke aega hiljem ilmuski nende patrull välja kes kahekesi kukkusid kohe ülbitsema. Meid (mind vähemalt) otsiti elus esimest korda läbi ning seda tehti väga halvasti, isegi mu relvalampi ei leitud mis on päris suur. Aga kõik mida nad efektiivsuses kaotasid, tegid nad brutaalsuses tagasi. Miskipärast tahtsid nad meie nimesid, Doc muidugi keeldus ja neile ei mahtunud pähe, et nad peaksid meile ütlema miks nad nimesid tahavad. Selleks ajaks jõudis nende teine patrull ka kohale (sest ilmselgelt oli kolm inimest kahe karusuuruse mehe jaoks liiga palju [karu on siin vaid figuratiivne väljend kuna neil kahel oli kokku vähem karvu kui minul oma vasaku jala peal] millest jagu saada).
Miks nad üldse meist huvitusid? Sest me olevat väidetavalt eravalduses olnud. Tegemist oli alaga kus ei olnud ühtegi silti mis viitaksid eravaldusele ja see ei olnud ka aiaga piiratud, niiet me ei saanudki lõpuks aru mispärast nad ülbitsesid, aga ju siis oli neil väsitav päev kus ei olnud kellelegi turpi kütta (katsetan uut väljendit). Siis kui ma telefoni välja võtsin, hüppas üks kohe minu suunas ja haaras sellest kinni väites, et ei tohi midagi fimida enne politsei saabumist ning jätkas telefoni välja venitamist minu käest, aga ma ei jätnud ka jonni ja ei andud seda talle. Mispeale tema pea sama karvuti paarimees tahtis mu käed raudu panna. Ta vist ei mõelnud seda väga läbi, sest ma olin agaralt nõus (kui tihti ikka sellist asja ette tuleb). Hetk järele mõeldes otsustasin siiski mitte lasta tal seda teha, sest ta oli ilmselgest testosterooni liiga täis, et ennast piirata ja oleks mulle haiget teinud (mulle ei meeldi valu). Telefon jäi siiski minu kätte. Huvitaval kombel nad isegi suutsid meid relvaga ähvarada ja siis närvi minna (veel rohkem) kui ma mainisin, et "tulirelva ei tohiks nii liberaalselt ka kasutada". Kuigi ma arvan, et see ei olnud nende süü. Nad ei pruukinud lihtsalt teada mida sõna 'liberaalne' tähendab.
Natuke aega hiljem tuli politsei ka kohale, ajasime toredate meestega juttu ja naersime Doc'i pilti nende arvutis. Siis tegime natuke G4S'i inimesi maha ja palusime korrakaitsjatel ennast kuhugi tanklasse viia, aga nad siiski keeldusid. Minu sümpaatsus Eesti Politsei suhtes järjest kasvab. Oli kohe näha, et tegemist on inimestega kes oskavad vähemalt primaarsel määral suhelda. Oh, man. See oli äge!

Mida teie neljapäeva õhtul tegite?

Best Day Ever

2011-05-30T18:23:00.000+03:00

Hiljuti (umbes 15 tundi tagasi) kirjutasin feissbuuki, et see on üle pika aja parim päev. Üldse. See on nagu mikroblogimine. Tavablogimine on see siin, blogi. Miniblogimine on twitter ja FB on siis mikroblogimine (mina ei teinud neid reegleid). Aga ma lubasin põhjendust ja siin see on.

Kõigepealt vaatasin RvB lõpuni ja pean ütlema, et see on parim seriaal üldse. Parem kui BSG või Heroes või Jericho või House või Burn Notice või SGU kokku panduna. Ma isegi poetasin ühe pisara lõpus. Nuuks. Nii ja kui ma wikist juurde uurisin mis teema selle Epsilon\Alphaga on sattusin ühe väga huvitava asja peale:

Ütlematagi tegi see mind väga rõõmsaks. Mis saaks veel parem olla? Ja kõige parem selle juures on, et Rooster Teeth ei ole veel kunagi lasknud uutel osadel vanemate kvaliteeti halvendada. Nad suutsid peale viiendat hooaega (BloodGulch Chronicles lõpp) seda veel kolm hooaega pikendada ilma, et eelmine lõpp tähtsusetuks muutuks. Ning nüüd toimub tegevust natuke rohkem parameetritest väljas. nagu viimasest osast näha oli, siis kasutavad üpris palju GCI'd ja nende eelnev tegevust on neile vist Bungie ja Microsofti poolt resursside loa saanud.

Peale kõige selle teada saamist vaatasin korraks feissbuuki ja nägin, et kaks minutit varem tuli välja Clear Skies'i kolmas film. Ma isegi ei teadnud seda oodata!

Mul aga kohutavalt kahju, et kõigist iniemstest kes seda loevad (maitea küll miks) on võibolla ainult üks on kes on neid näinud ja nautinud. Ja kõige hulle on see, et mul ei avane võimalus kellegi meelt ka muuta, kuna paljusid häirib esimeste osade helikvaliteet ja nad ei saa naljadest aru. Ja need on sellised asjad mis moodustavad tervikliku pildi.

Moore's Law

2011-05-27T18:32:00.001+03:00

Ma olen olnud siiamaani arvamusel, et Singulaarsus on halb. Puhtalt juba sellepärast, et see on üks kõige tõenäolisemaid asju inimese kontrolli all mis võib seal põgeneda ja inimkonna ära hävitada.

Aga ma pean tunnistama, et olles just läbi lugenud IGNi prediktisooni järgmiseks 50 aastaks, olen ma kuidagi rahulikum. Kõige muu jama käest jäid mull eelkõige silma kaks punkti.

1) Intelligentle AI. Lõpuks ometi mängud kus AI tiimikaaslased on võimelised sinuga juttu ajama kompetentsel tasemel ja siiski suudavad ka mängu mängida milles nad on. Enamik inimesi LANil ei ole selleks võimelised. Samuti vastane, mis paneb sind mõtlema on hea vastane. Kujuta, et sa mängid midagi tiimipõhist (hetkel tuleb mulle meelde ainult Red River) ja Pvt. Taylorist saab tegelikult sinu sõber. Sa ei hooli temast mitte kui ainult tiimikaaslasest vaid kuna singulaarsus on otsinud sinu sotsiaalvõrgust sobivaid vasteid, tekitanud Taylorist sinu jaoks meeldiva inimese kellest võib saada igas mõttes sinu sõber (mitte miski ei takista AI'l näiteks sinuga ilmast rääkida samal ajal kui te mängite Red Riverit. Seda muidugi arvestades mängu parameetreid).
Kujutage nüüd ette, et selle asemel, et öösel kuhugi välja kondama minna. Logite te mängu sisse ja vastaste elimineerimise asemel istute kopetri kõrvale maha ja ajate oma virtuaalse sõbraga juttu. Lihtsalt niisama.

2) Sotsialmeedia. Kui turg on täis siis kuskohast tulevad uued mängukangelased kes oleksid meeldivad (või ka mitte) ja meeldejäävad? Sa ei esine enam mängides teiste inimestena (no more Sgt. Kirby) vaid iseendana. Singulaarsus jälle otsib sotsiaalvõrgustikust sulle kaaslasi\vastaseid mitte välimuse vaid iseloomuomaduste kohapealt ja tekitab karakterid kes on meeldivad\vihatud just sinu poolt. Samuti võib olla, et sama AI kes mängib Taylorit võib tulla kaasa teistesse mängudesse tekitades midagi palju fenomenaalsemat: AI mängija, mitte enam AI karakter.
Singulaarsus tekitab eraldi AI kes käitub kui tavaline mängija kes teab, et ta mängib sinuga koos mingit mängu. Kujutage nüüd ette, et minu sõber AI mängur Taylor mängib minu ja Doc'iga koos Red Riverit. Doc teab nüüd ka teda ja võib teda kasutada siis kui ta üksinda seda mängib. Ja nii tekiksid AI'dele oma sotsiaalvõrgustiku profiilid, ning kes siis, peale seda suudaks internetis eristada reaalset inimest Singulaarsuse projektsioonist?

Ma ei hakka preagu arutlema selle üle kui moraalne oleks sel juhul ühe programmi välja lülitamine, või kas see enam üldse võimalik on kui kõik andmed on pilves. Vaid natuke tehnilisema küsimuse üle. Kõige selle tulevikuteemaga on ainult üks probleem. See on tulevikus. Õnneks preagu elame me ajas kui aeg töötab meie kasuks. Iga aasta areneb meie meditsiin niipalju, et meie keskmine eluiga peaks tõusma aasta võrra. Singulaarsus aitaks kindlasti väga palju kaasa meie meditsiini arenemisele aga nagu mainitud juhtub see alles tulevikus. Sinnamaani on kõik meie kätes ja meie esimene ülesanne on püsida elus. Me saaksime sõna otseses mõttes Elada niikaua, et me elame igavesti. Ja kanda selliseid prille nagu Jared Leto.

Avalik kiri Washingtoni

2011-05-26T11:59:00.001+03:00

Ma ei saa aru mis teil inimestel viga on. Te teate väga hästi, et ma ei räägi sellistest asjadest eriti palju, aga ometi ootate, et ma miskipärast maagiliselt kõike muudaksin peale seda kui me oleme teineteist natuke aega teadnud.

Ja sina (mhm, jälle sina). Ütled 25dal, et ma ei ole kaks nädalat huvitunud, aga samas ei öelnud midagi sellist ei 21'el ega 23'dal. Ja ausalt öeldes oled sa viimasel ajal üldse põhjendamatult kuri olnud. Ja see on juba palju öeldud, sest sa oled alati põhjendatult kuri ka. Ning sotsiaalseid eksperimente minu peal teha oli ka alatu. Ma ei näinud kusagil lepingus kirja, et ma laborirotina esinema peaksin. Kas ma peaksin siis pärast seda mingit huvi üles näitama? Või jääd sa oma ükskõiksuse juurde?
Mul on vahel tunne, et ma peaksin kogu oma kreatiivse energia suunama mingisuguse mõttetelugemise masina ehitamisele...
I'm not responsible for my actions if the information and orders I was givien, are conflicting.

Aga tühja sellest. Mitte midagi nagunii ei muutu (see what I did there?). Vaatasin vahepeal ära Stagecoach Ford'i (1939) mis oli tõepoolest algusest lõpuni põnev. Ning The Sting'i (1973) mis üllatas väga moodsate kaameranurkadega ning tõestas mulle, et noor Rober Redford on väga Brad Pitt'i sarnane.

Samuti selgus, et ma olen üleni valus. Avastasin, et seetõttu ei suuda ma näiteks oma keharaskust kätele toetada ja lonkan kergelt vasakut jalga. Millest? Ei tea, aga see ei ole juba paar päeva ära läinud ja tekitab natuke pahameelt minu seljaajus.

2011-05-24T04:28:00.000+03:00

Mulle meeldib kuidas inimesed on hakanud mulle postitusi saatma. Mitte kommentaare, aga postitusi. Fucking strange.

Kuidas jurist oma lapsele Punamütsikest loeb?

Käesolevaga edastame teile informatsiooni juhtumist seoseseelkooliealise alaealisega, keda vastavalt kohalikule tavalenimetatakse tema ebatüüpilise peakatte tõttu Punamütsikeseks.

Eelnimetatud Punamütsikese emale toimetati kätte lihtkiri tema emalt,millega viimane teatas enda haigestumisest ja hooldusvajadusest, millepõhjal Punamütsikese ema otsustas vanaemale kätte toimetada saadetise,mis sisaldas toiduaineid ja ravimeid. Enne saadetise kättetoimetamisealustamist keelati Punamütsikesel tema ema poolt vanema õigusteletoetudes kõrvale kaldumine saadetise kättetoimetamiseks kasutatavaltjalgteelt.

Jalgteel astus Punamütsikesega kontakti looduses vabalt elav metsloom(asjaõigusseaduse järgi vallasasi), kes kallutas teda ema pooltrakendatud keeldu otseselt rikkuma, mahitades teda metsasaadustekorjamisele. Uluk nõudis Punamütsikeselt õigusvastaselt selgitusitemal kaasas oleva toidu veoks kohandatud kandevahendi sisu kohta jategi Punamütsikest küsitledes kindlaks tema vanaema alalise elukoha.Toidunappuse tõttu sisenes uluk seepeale identiteedipettust kasutadesvanaema eluruumidesse ja neelas eelnimetatud haiguse tõttuliikumisvõimetu isiku alla, tahtlusega ta ära seedida.

Punamütsikese jõudmisel eluruumi sooritas uluk taasidentiteedipettuse, esinedes seekord vanaemana ning pani seejäreltoime teistkordse allaneelamise, luues niiviisi teoobjekti paljususe.

Elamu vahetus läheduses viibinud jahipidamisõigust omav isik sisenesehitisest kuuldud heli peale, tehes kindlaks selle pärinemise ulukist.

Seejärel tulistas jahipidamisõigust omav isik ulukit registreeritudtulirelvast tiheasustusalale tunginud uluki surmamiseks sätestatudkorras. Surmatud uluki ebatavaline välimus andis alust arvata, etselle sees võib leiduda inimmaterjali. Selle kindlaks tegemiseeesmärgil avas jahipidamisõigust omav isik torke-lõikerelva abilsurmatud uluki kõhuõõne, misjärel pääses sealt välja veel elusolevPunamütsike, samuti eelnimetatu vanaema.

Kui asjassepuutuvate isikute kohta ei ole välja antud arstlikusurmatõendit ega koostatud surmaakti perekonnaseisuameti poolt, tulebeeldada nende elusolekut.

Vunts, see on ainuke späm sinult mida ma kunagi lugenud olen. Keep up the good work.

This entry was made by Ovid

2011-05-22T19:40:00.000+03:00

Alright so good afternoon guys
I hope you are having a good rapture
I'm autoposting this in case I ascend to heaven
although honestly
i do not expect my blog's readership to be noticeably effected by this cosmic event
I hear ragnarok is scheduled for next thursday at three though
so uh
watch out for that

But so Ho-lee shit

I don't know why they even called it thor
I probably would have titled it
LOOSE CONFEDERATION OF WUSSES
i mean
i understand it's an adaptation of a comic book
which is an adaptation of the actual myth
and that's why I'm not going to complain about little things
like how loki is not Odin's son
or how Odin has no need to crown a new king because he's NOT DYING
or how the frost giants are only like 7 feet tall tops
or how Sif is supposed to be thor's wife
or how they call the Aesir "Asgardians"
or how Heimdall allows thor on the bifrost with Mjolnir
even though that would fucking BREAK THE WHOLE THING
or how Mjolnir is apparently "forged in the heart of a dying star"
instead of by some goldhungry dwarves who keep getting bitten on the eyes by flies
or how they decided to invent Fandral the Dashing
and Volstagg the Fat Idiot
while simultaneously ommitting Tyr, Baldur and Freyr
or how Thor refers to Midgard as "earth"
or how they came up with some bullshit called the Odin Sleep
which is basically just extended plot device nappytimes for Odin
or how people are actually afraid thor might die at any point
despite the fact that he is not prophesied to die until FUCKING RAGNAROK

no

I'm not going to complain about any of those things
i'm not even going to complain about how the only two characters I liked
were a dimensional gatekeeper who says maybe ten words over the course of the movie
and a female poli sci major
with the same first name as the main male protagonist from PRIDE AND PREJUDICE

and to be fair,
they actually did Loki pretty spot on
he started out with a really clever ploy:
get Thor to idiot his way all the way out of asgard
and then Odin Nappytimes happened so that made things work out even better
and then
right when he has the opportunity to put the win in the bag
he just stats shitting all over himself
like literally
he contracts the frost giants to come kill his sleeping dad
he BRINGS THEM INTO ASGARD
they get into the sleepytimes room
and BAM
that is when loki kills all of the giants
to make his father proud?
POINT ONE:
NOT YOUR DAD ASSHOLE
POINT TWO:
WEREN'T YOU TRYING TO BE KING A MINUTE AGO? THIS IS THE OPPOSITE OF DOING THAT
POINT THREE:
YOU DIDN'T HAVE TO BRING THEM ALL THE WAY HERE TO KILL THEM
THERE IS A WHOLE ICEWORLD FULL OF THESE FUCKERS JUST RIPE FOR THE MURDERING

but again
not complaining about Loki's shitty plan
because that's pretty much the only kind of plan loki ever makes
no
you wanna know what pisses me off?
I'll give you a hint:
his name is in the title
give up?
ahem

THOR IS A HUUUUUUUUGE PUSSY
huge
we're talking hotdog down a hallway status
cucumber down a mineshaft
whatever
pick any phallic object
pair it with the cavernous passageway of your choice
and you've got a pretty good idea of Thor's MO in this movie
seriously
here's what happens in the movie:
Thor's gonna get kinged
but then OH NO OOPS GIANTS ATTACK
now instead of being king thor gets pranked by loki into attacking the giants
and Odin
who for some reason DOESN'T WANT ANY DEAD GIANTS ANYWHERE
banishes him
then falls asleep because i guess banishing makes you tired
Loki decides he is king
which pisses everyone else off but they do not respond with violence for some reason
thor prances around on earth
talking in a british accent
occasionally behaving in an anachronistic manner
punching a couple dudes
but ultimately adjusting remarkably quickly
to a world with domesticated electricity and laws against murder
he falls in love with some chick
who ALMOST has the name as the author of Pride and Prejudice
and she falls in love with him because pecs
then there's a huge fire robot and a handful of punches
then thor proves that the power was inside him all along
or actually it was in mjolnir
which is programmed to return to his hand as soon as he becomes pure of heart
then thor goes home and punches loki a lot
which isn't much of a feat honestly
loki is trying to blow up Jotunheim with the bifrost
which is a gun now i guess
but then thor becomes king by destroying that gunbridge
and his dad wakes up and loki falls off a cliff
WHATEVER

if I had written this movie
it would have been ten minutes long
here is the script:

THOR: Hey dad i just found some frost giants trying to steal our shit so I killed them
ODIN: THIS IS TROUBLING INDEED
THOR: I figured I'd go over to Jotunheim and kill all the other frost giants
ODIN: SOUNDS LIKE A PLAN SON
(They high five. Thor goes to Jotunheim and kills all the giants. FADE TO BLACK.)

now ok
I realize this is more of a gripe about ODIN being a pussy
I mean what Aesir wants peace with ANYONE EVER?
but i swear Thor is a huge pussy too
I mean he finds himself in new fucking mexico
surrounded by puny earth people who hit him with TWO CARS
and he miraculously agrees to wear shirts and not constantly kill people
to prove my point I am going to be taking selected quotes from the IMDB page
and rewriting them as they should have been written to begin with:

Thor: How dare you threaten the son of Odin with such a puny weapon!
Darcy: [Darcy tasers him]
Thor: I'M THE MOTHERFUCKING GOD OF THUNDER
Thor: [Thor bites off Darcy's face]

Thor: [tasting coffee for the first time] This drink... I like it! More!
[smashes the cup]
Jane Austen: What are you doing?
Thor: It was good, I want another.
Jane: Then ask for one, don't smash the cup on the ground.
Thor: DON'T YOU TELL ME WHAT TO DO. AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA.
Thor: [Proceeds to rampage through the diner, chucking patrons out of windows]

Thor: For the first time in my life, I have no idea what I'm supposed to do...
Thor: Oh wait.
Thor: Punching.
Thor: How could I forget?
Thor: [Resumes Punching]

Thor: Can I come home?
Loki: The truce with Jotunheim is conditional upon your exile.
Thor: Oh. Well ... Uh...
FUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUCK
THAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAT
Thor: [Punches straight through Loki's sternum and then flies back to Asgard]

so
the verdict:
thor is a pretty good movie
if you're really into movies that suck a whole lot

THE END.

Reinforcements!

2011-05-19T15:44:00.000+03:00

Üks meie kauakadunud liige on tagasi. Ja ma kujutan, et tema päevad võivad ka üsna selised välja näha.

Warning: Spoilers Ahead

2011-05-14T00:04:00.000+03:00

Ok, ok! Ma ei ole nimelt selline. Aga vähemalt ma püüan. Ma proovin teha võimalikult palju valikuid mis rahuldavad kõiki osapooli või vähemalt töötavad välja korraliku kompromissi (mis võib väga vabalt ka minu poolt tulla kuna mind on väga odav üleval pidada =P). Ja ikkagi ei tundu selline teguviis mitte midagi kasulikku tootvat peale kurjade pilkude ja minu pihta urisemise ning neid asju on väga raske harvestida energia genereerimiseks.
Ausaltöeldes on päris palju probleeme mida ma ei viitsi lahendada või mis mind üldse ei huvita enam ja seega ei ole mul ka mingit arvamust asja kohta. Mistõttu palun ka mitte vihastuda minu üldises suunas kui ma mingi valiku ees ütlen, et mul on ükskõik. Ma ei tee seda sellepärast, et ma tahan sind sinu enda valikuga rõõmustada (mis oleks muidu ka päris õilis ja mitte, et mul midagi selle vastu oled kui sa* saad endale meelepärasema variandi) vaid mul on täiesti sügavalt ükskõik. Kõik minu esitatud kriteeriumid on selleks juhuks täidetud.

*sigh* mul on täielik tunne, et ma elan oma elu mingi väga väärastunud ja balanseerimata RPG reeglite järgi. Aga ma ei ole PC.

[Välkmõte! Kas vanurid käivad imelikult riides VÕI kõik riided mis nendeealistele tehakse käivadki ainult imelikult selga?! IT'S NOT THEIR FAULT!]

Oh, mul tuli veel midagi meelde. Aga see on privaatjutt...
Millal see mind varem takistanud on, eks? Igatahes, sina, jah sina (mitte sina), mäletad seda küsimust millele ma 'jah' vastasin? Muidugi mäletad. Ma tõepoolest ei mõelnud enne sellepeale. Üldse. Ning minu põhjendus miks ma nii vastasin on paikapidav. Asi on selles, et ma ei tea nagunii millest ma ilma jään ja seega ei ole see minu jaoks probleemiks. Samuti, siiamaani mulle meeldib kogu elamus, koos peaaegu kõigi kõrvalmõjudega (seda ühte asja ma juba mainisin sulle (mitu korda!)). Ma tean, et sa tahaksid sellest rääkida, aga mul on hetkel selline tuju ja mulle meeldib sellist kahetimõistetavat poolkrüpteeringut kirjutada. Järgmine nädal proovin mingisuguse toiduretsepti üles riputada.

Nii. Emotsionaalne jura on kurja pandud, nüüd hakkame tõsiste asjadega tegelema (kriketid palun). Nimelt kuna ma sain aru, et Kembro (pigem KemPro, #amirightorwhat?) ja Kutsu on reedel Incu (just bear with me here) juures reedel. Siis me alustame oma Taktikalise FPS LANiga alles laupäeval. See võib omakorda probleemiks osutuda neile kes lootsid LANil süüa leida. Ma arvan, et ma söön kõik lihtsalt enne LANi ära. Vot.
Samuti leidsin, et kuna Nintendo Wii kinnitud teleka külge ~~HDMI kaabliga (WTF? See ei anna ju HD signaali?!) siis ei ole meil sellega midagi teha.~~ [Parandus: Selgus, et Wii kasutab ikka SCART kaableid mis on tunduvalt loogilisem. Tänud Kirju.] Mul ei ole vist ühtegi modernset telekat, sest nii juhtub kui ma ei kasuta seda suurt segavat aparatuuri oma argielus.
Kui veab siis tuleb Doc ka LANile, temaga on alati hea taktikalisi mänge mängida. See tuleb ist sellest, et ta on nõus kuulama ideid, natuke ette planeerima ja vaikselt kannatlikult edasi liikuma. Samuti on tema toidu\joogi\une nõuded pea sama väikesed kui minul. Ma ei kujuta väga hästi ette kuidas Kembro CSi skillid Red Riveris, GRAW2's või Dragon Risingus töötavad. Muidugi see tähendab, et Vegases on tal kõva eelis.

*to whom it may concern

Uus Meme!

2011-05-11T06:56:00.002+03:00

Tere kallis blogi (ja kallis blogilugeja)!

Ma ei ole enam ammu kirjutanud aga selleks on ka mõjuvaid põhjuseid. Ma ei pruugi neid avaldada. Vahepeal oli emadepäev. Mistõttu ma lingin selle postituse ka Pirtsule (Hei Pirtsu!).

Käisin vahepeal Tallinnas. Veetsin kvaliteetaega oma kallikesega (Lontu~~~~~~~) ja korraldasime talle kohtumised vanade sõpradega.
Kõik algas sellega, et Mannu ütles mulle, et Lox ei peagi oma sünnipäeva Tartus (nobody tells me nuthin') millepeale pakkusin ma kohe välja et tühja temaga. Saab sünnipäeva ka ilma temata pidada. See idee aga tammuti pikema jututa mätasse. Need kes mind teavad, teavad, et mina juba nii lihtsalt jonni ei jäta ja need kes mind ei tea - mida kuradit te kellegi teise avalikku personaalblogi loete?! Igatahes pakkusin välja, et siis lendame ise kohale... aaga see mõte ei tahtnud ka seltskonnale peale minna. Sain aru, et tegemist on vale seltskonnaga ja hakkasin teisi inimesi moosima. See seisnes põhimõttelist Doc'ile plaani mainimises.
Nädala aja pärast olid asjad iseenesest ära kujunenud. Doc helistas ja ütles kas ma tulen koos tema ja Loomaga Kapitooliumisse, ning samal päeval läks Doggy juba bussile, et tädi juures natuke korda lüüa (või ka mitu korda). Meie ekipaaž tankis rimis alkohi ja Kristiinaga ja sedasi me sinna sõitsime.

Kohale jõudes otsustasime iga üks oma teed ööbimispaika minna. Mis tähendas, et ma kõndasin Doc'iga tema ühika lähedale ja siis ta andis mulle suuna Tartu Maanteele. Vahepeal läks olukord kuidagi häguseks aga ma sõitsin ühistranspordiga ja siis kõndisin ülejäänud maa ööbimispunkti (see oli väga väike koht).
Teepeal sattusid vastu kaks väga tumedates riietes kapuutsidega noormeest. Ma juba arvasin, et saan esimese Tallinna kähmluse ka tehtud aga selgus, et nad olid sama eksinud kui minagi ja tahtsid teed küsida. No mida veel.

Igatahes järgmine hommik äratas mind Doc'i sõnum, et ta on ikka veel purjus ja lähme kohe ära koju enne kui midagi halba juhtub. Päeval trollisme linnapeal ringi ja otsisime mingit kunstipoodi (Kas te teadsite, et Tallinnas on majadel aksepteeritav number 1\3 või 3\7? Need pealinnlased on ikka hullud!). Käisime söömas ja nautisime muid pealinna võlusid.
Õhtupoole sattusime täiesti kogemata Populaari ei kellegi muuga kui Londi endaga! Kes oleks arvanud!? Natuke aega hiljem ilmus Janka välja (ta on kuidagi väga... ergas ja rõõmus kogu aeg) ja siis tulid Doggy ja Kristiina. Kõigil oli midagi rääkida, aga minule suruti vesipiibu toru näkku ja kästi imeda.

Aga ma ei hakka teid üksikasjadega tüütama. Ütleme lihtsalt, et hommikuks olid mu kõhulihased valusad ja rindkerel oli opijärgne arm mis tegi riiete kandmise äärmiselt ebamugavaks tegevuseks järgmise paari päeva jooksul. Hea uudis on see, et ma lasin sama operatsiooni käigus oma soolestiku alumiinium torudega asendada ja mulle siirdati koera keel kuna varasem variant oli küllalt teravaks kulunud ja tegi suddeldes teistele osapooltele haiget (huulde võin ikka hammustada, niiet ärge kohe kallale tulge).

Peale neid juhtumisi on mul tekkinud väga kummaline peavalu... ...ja tunne, et ma siiski ei peaks antud postitust Pirtsule linkima.

Sad Energetic Tired Happy

2011-04-18T15:00:00.006+03:00

Kõigepealt käisin Tallinnas kinos. Jäin ööseks sinna ja leidsin, et ühistransport on tolles linnas isegi sõidetav. Teatava tasemeni. Imelik kui mingi päev liin millega sa kogu aeg sõitnud oled, keerab otsa ringi ja sõidab kuhugi mujale. Like WTF? Miks nad ühel heal päeval lihtsalt liini ümber tõstavad? Aga hea uudis on see, et kapitooliumis on ainult 4 trammiliini, mis tähendab, et võimalus vale peale istuda on kõigest 75%. Tõesti? EI! Sul on võimalus valesti istuda seitsmel juhul kaheksast, sest liinid liiguvad mõlemat pidi. Hurr-hurr!

Nii, kinos nägin sellist filmi nagu Adjustment Bureau, mis on põhimõttelist film sellest kui jumalal viskaks oma võimu kasutamine üle ja ta palkab suurfirma jagu mafioososid kes tema eest ta plaani täide viivad, ning samuti pakub ta suhtelist head investeerimismoodust oma partneritele. Filmis on peale Matt Daemoni ka vanameister Christopher Lee, aga seekord ei mänginud ta pooltki nii kurja isiksust kui tavaliselt. Ma annan 7/11!

Successful Troll is successful

Peale kinu veetsin ühe ägeda (srsly) öö Tallinnas, ning sain magama alles umbes kahe ajal. Asi millega ma ei arvestanud, oli see, et ma pidin kell kuus ärkama, navigeerima ennast bussijaama, tartusse reisima, varustuse kokku panema, ja siis Öörännakule tõttama, kus ma olen (loomulikult) terve öö ärkvel, sest inimesed tahavad märki tulistada ja punkte teenida! Magada ma eriti palju ei saanud. Aga vähemalt sattusin tagasitulles samale bussile kus oli Doggy, ning nägin ka umbes 10 minutit varem oma PARIMAT SÕPRA! What are the odds?!

Kusagil kella viie ajal õhtul olin ma valmis ja pakitud, kümme-kakskümend minutit hiljem oli Rommi minu juures, laadisime kraami peale ja läksime statoili, et tankida (olime tühja paagiga) ja kaks inimest peale võtta. Edasi käisime poes ja asusime kuhugi Antsla poole teele. Esimene peatuspunk oli Nõiariik, saime kaasa kasti lõhkeainet ja küünlaid, kaardi, pastakad ja käepaelad. Siis viisime oma muidusööjad nende kontrollpunkti (nägime päris, elus metshirvi) ja loomulikult jäime Zafiraga mutta kinni. Täielikult. Õnneks olid korraldajad juba seal oma Tankiga (4WD kuuli-, tolmu-, mudakindel romu), kahjuks ei leidnud nad Zafira ette keeratavad konksu üles. Vunts ütles pärast, et see on seal samas kohas kus kärukonks, mille Rommi auto külge pani ja siis tõmmati Zafira tagurpidi välja.
Meie liikusime edasi enda kontrollpunkti ja oleksima veel paar korda kinni jäänud, aga õnneks veel mitte.
Jõudsime kohale, ajasime juttu, panime märklaua üles, küünlad põlema ja hakkasime lõket tegema. Avastasime kohalikku faunat kui puid kogusime. Rommi astus rebasepessa sisse ja viimastele eriti ei meeldinud see. Aga ma kuulsin ka seda, et tema rebased on lennus, niiet võibolla oli tegu karmaga.

Tiimid tulid alguses kolmekaupa ning siis oli paaritunnine paus, peale mida tilkus neid aeg-ajalt juurde ja siis viimane ots oli neli tiimi korraga. Enamasti taheti teada kuhu suunas edasi tuleb minna, kaugel nad lõpust on ja kas teed on? Teed oli, kohvi ka. Mida ei olnud olid tassid, lõpuks. Rajast ei teadnud meie rommiga ja meie kaameramees ka midagi (tema teadis aga palju tuletegemisest).
Kohtumisrõõm eelmise korra tiimidega oli suur (Navigatsioonihäired, Nürro, ja veel keegi) ning uued nimed mis väärivad mainimest nagu "Ausõna, rohkem ei jõua". Tavaliselt, tiimid jõuavad kohale, meie paneme mingi lõhkeainepaketi põlema (need olid algselt suitsupommid, aga neil on komme põlema minna, tuld pursata ja vahel isegi õhku lennata) pakkusime neile teed\kohvi ja saatsime ühe liikme tulistama kuniks teised oma kaarti uurisid. Mingid kaitseväelased tulid aga kusgilt metsast välja, hüppasid kõhule tulistasid oma lasud ära ja jooksid kohe edasi metsa. Hullud. Üks meeskond oli endale mingi kohaliku venna kampa haaranud kes tundus olevat natuke purjus (või lihtsalt imelik) ning väga palju kohalikust topograafiast ei teadnud. Samuti tuldi meie juurde kolmest eri suunast ning edasi mindi lausa nelja erinevasse suunda.
Oma provisionidest jõudsime ära tarbida täpselt pool. Pool saia, pooled vorstid, ja pooled energiajoogid. Lõpuks ootasime tund aega viimast tiimi keda (nagu lõpuks välja tuli) tegelikult ei eksisteerinudki.

Tagasitulles viisime ära samad vennad kelle me enne tartust peale võtsime ja veel mingi tüdruku. Kõik nad magasid peale kümmet minutit autos. Meil oli umbes sama tunne. Tartus käisime pesulast läbi ja siis iga roju oma koju.Kodus tassisin ma kõik kraami autost välja ja käisin pesust läbi enne kui voodisse ära kukkusin.
Hiljem ärkasin, logisin ennast IRCu sisse ja vingusin Dobyermani kallal. Kermo helistas ja tahtis mind BSGd mängima kutsuda, aga ma ei viitsi underdog seal mängus olla, aga kuna mul oli vaja midagi teha siis ma otsustasin sinna liigelda. Kapitooliumist innustust saanud, kasutasin ühistransporti, aga keegi oli JÄLLE liini ümber tõstnud ja ma sattusin pärapõrgusse, ning edasi vaidlesin umbes pool tundi kontrolöridega selle üle kas on mõtekas tellida endale mobiilpiletit isikukoodi alusel kui sul ei ole ID kaarti, aga sul on isikut tõendav dokument kus on sinu isikukood kirjas.
Igatahes, jõudsin kohale vaatasin, et kõi on elus-terved ja siis kõndisin tagasi (ma ei julge enam ühistransporti kasutada), ning jäin suhteliselt varsti magama. yay.

A Stae Of War

2011-04-12T12:45:00.002+03:00

Yesterday, 11th of April, a date which will live in infamy forever. The Empire of Man was suddenly and delibirately attacked by land forces of the State of Ants.

It should come as no surprise since we have been at war with them every year, over the same piece of land, but this time they have crossed the line by sending their expedishionary force deep behind our lines. The fighting will be fierce and we are not bound by silly rules such as the Geneva Convetion so we'll use chemical warfare and force all POW watch paintings by Pablo Picasso while listening to Vogon poetry.

Jah, kurb aga tõsi. Oleme jälle kistud ühte mõttetusse sõtta, mis ei saavuta midagi peae fakti, et koer ei saa päeva või kaks diivani ees päikese käes lömitada. Kuigi juba kirjutamise ajal on vastaste luuresalk puruks löödud ja lisavägesid ei ole silmapiiril näha, olen ma ettevaatalik sõja lõppenuk kuulutamise osas. Fakt, et vastane suutis uue rinde avada ja\või meie tagalasse tungida on äärmiselt hirmuäratav. Ma ei hakka igaks juhuks teid oma taktikaga tüütama enne kui ma ei saa kindel olla, et konflikt pikemaks venib. Aga teadke, et impeeriumi väed on siiamaani võitmatud olnud!
Me oleme juba kolmel rindel vastase ekspeditsiooniväed hävitanud, ühe vastase baasi deporteerinud ja neile mitmel kollal üllatuskallaletunge teinud.
LONG LIVE THE EPIRE OF MAN!

Eksperiment jätkub...

2011-04-08T15:22:00.001+03:00

See on tõsi, et tänapäeval liigub informatsioon kiiresti. Vähem kui tunni aja pärast pärast eelmise postituse postitamist (whiiii... topelt topeltsõnad!) teadsin ma juba vähemalt nelja inimest kes olid seda lugenud või lugemas. Ja nad kõik osalesid selle postitusega kaasnenud kreatiivses töös. Mind aidati natuke värvide valikul ning kaktuse osas ning innustati seda samal päeval postitama ka. Te ise teate kes te olete ja teate ka seda, et ma olen teile äärmiselt tänulik. Või noh, väga spetsiifiliselt tänulik. See tähendab, et piisavalt tänulik, et teid ära mainida aga mitte piisavalt, et seda nimeliselt teha.
Tegelikult ei ole asi üldse mitte nii hull, vaid igasuguste nimede nimetamine vähendab blogi eesmärki olla minust ja ainult minust!

On ju blogi eesmärk jäänud algusest peale samaks - koht kus ma saaksin iseennast lõbustada, sest see on mu ainuke skill. Ning samuti ei ole mul ühtegi sõpra ja see muu tavapärane emo-jura mida ma olen kohustatud kirjutama alates sellest ajast mil ma oma hinge Google'le maha müüsin. See, et keegi teine leiab siit midagi lugemisväärset, on ainult mitte-tahtlik asjade kokkulangevus ja ma ei võta selle eest vastutust. Samuti ei meeldi mulle kui keegi loeb seda kohusetundest.

Tegelikult tahtsin ma rohkem rääkida eelmisest postitusest ja paar küsimust blogilugejatele esitada (need kes blogi ei loe ei tohi vastata!). Kõigepealt, The Experiment oli väike ülestähendus ühest unenäost mille ma panin kirja samal ajal kui kutsa minu kõrval MtG'd mängis, aga samal ajal formuleerus mu peas terve ühiskond antud parameetrite piirides. Ma tahan teada, kas oleks mõtet veel midagi kirja panna, enne kui mõlemad -idee ja parameetrid- ununevad?

[ Suurematele huvilistele: Ma ei oskaks teile kirjeldada kuidas Lya välja nägi peale selle, et ma olen ainult viite ilusamat inimest oma unenägudes kohanud, ja neist neli on päris inimesed keda ma tean. Samuti ei teadnud ma teglikkuses ta nime. Ma otsustasin Lya kasuks sest a) see on kergelt orientaalne, b) kogu see jutt meenutas mulle juba oma unenäoformaadis mingisugust George R. R. Martini juttu ja c) See oli unenägu... "Dreamsongs"?
See hieroglüüfide koht oli ka tõsi, miskipärast kostab võõrkeelne hääl unenäos läbi seina subtiitritega. Ma olen seda efekti varem mitmeid kordi tähendanud, aga see oli esimene mil ma ei saanud kõnest aru ja pidingi subtiitreid jälgima.
Samuti on eelmises postituses paar cameo osa. Vaata kas sa leiad nad kõik üles (KAKTUS EI OLE ÜKS NEIST!). ]

Samuti ma tean, et mu kirjutamise oskus on pea-aegu sama jube kui mu joonistusoskus aga ilma horisontaalsete joonteta. Mistõttu ei hakka ma teid enam topelt piinama ja hoian oma kritseldused blogisfäärist eemal y\n?

Ning kõige lõpuks, kas kedagi üldse huvitavad sellised jutud? VÕi on tänapäevamaailm ennast täielkult eemaldanud üle 140 karakterilisest fomraadist ning ma olen ainuke loll kes selle vastu võitleb?

Ps. blogger vähendab pildi mõõtmeid =(

The Experiment

2011-04-08T00:18:00.000+03:00

Ma olin jälle vanalinnas, kusagil on vaja oma raskelt teenitud krediite kulutada ka ju. Kuid millest eest ma neid saan jääb mulle endalegi selgusetuks. Olles juba paar tundi vitriinide vahel kõndinud, otsustasin, et midagi siin ei vääri mu raha ja lähen tagasi koju. See oli esimene kord kui ma teda nägin - üleni punasesse riietatud ja ühe vanema naisterahvaga kaasas kõndimas. Tol ajal ei osanud ma sellest suuremat midagi arvata, aga see jäi mul väga eredalt meelde.

Jõudsin tagasi koju. Mina, nagu enamik tsivilisatsioonist, elasin ühes Spire's. Spire on poolorgaaniline torn, mille ümber on ehitatud masspopulatsiooni toetav metallkarkass. Ma ei tea täpselt kes meile Spire tehnoloogia andis, ja ma ei tea kas neid selle eest tänada või mitte.

Ühest küljest on nüüd meil stabiilne elukoht, aga nagu me arvame, siis toitub Spire maakera enda energiast. Ilusa looduse asemel on pea-aegu kogu planeet kõrbeks muutunud. See on jällegi kõigest minu arvamus, sest peale Ossami intidenti ei ole me ameerika mandrist midagi kuulnud.

Astusin oma väiksesse ruumi sisse, viskasin koti nurka ja otsustasin pikali heita, aga sellest plaanist ei tulnud midagi välja kuna keegi otsustas koridoris lärmi tekitada. "Kuradi lapsed..." mõtlesin endamisi ja läksin kotrollima mis toimub. Ei olnud lapsed. Oli hoopis uus perekod kes kolis teiselpool ühisruumi korterisse, ning seal ta oli jälle. Ikka samas punases kleidis. See oli ka esimine kord mil ma mõtisklesin kas tegu on hiinlanna või jaapanlannaga. Läksin baari (ärge küsige) ja tellisin endale midagi punast. Seekord sain tomatimahla. See oli kuidagi kohatu, aga samas ka ülimaitsev. Ja ma isegi ei joo tomatimahla. Kui siis ainult koos viinaga. Tegelikult kui nüüd järele mõelda...

Natuke hiljem kui uus perekond oli ennast sisse seadnud, tundsin, et peaks ennast tutvustama või midagi. Ma ju ei teadnud. Ei ole varem kunagi midagi sellist teinud aga samas tundud ka. Ma ei olnud väga sotsiaalne inimene. Ainuke inimene keda ma siit Spire'st üldse teadsin oli mu töökaaslane. Ja ma ei teadnud isegi ta nime. Ma ei olnud ka just sõbralik inimene.

Hetk või paar hiljem aga takistati mu sisemist arutelu, sest see tüdruk tuli ise oma ruumist välja ja istus minu kõrvale baarleti äärde. Ma muidugi ei suutnud seda kohe komplimendina võtta kuna seal oli ainult kolm tooli ja see mis nüüd tühjaks jäi oli lootusetult katki (ma süüdistan mingisuguseid helikindlaid trolle). "Esimene drink tasuta!" kuulutasin ma talle ning palusin tal midagi välja valida. Baarman vaatas mind kurjalt aga ma lohutasin teda enda rahaga. Seekord ei olnud mul sellest põrmugi kahju, arvestades, et ma ikka veel ei teadnud kuskohast see tuleb. Tüdruk küsis endale mango mahla. Mmm... magus.

Järgmine hommik leidsin ennast töölt. Seekord aga kibelesin ma veel kiiremini minema kui muidu, sest eelmine öö oli olnud maagiline. Jah. See on kõige õigem sõna seda kirjeldama. Seekord aga kui ma olin enda mapi lauale viskanud ja vaatanud milline monitor mu arvuti külge seekord ühendatud on, teatas mu nimetu töökaaslane, et täna toimub meil loogika evaluatsioon. Ma tean, et see oli tähtis test kui sa tahtsid oma tööd hoida, aga tol hetkel ei huvitanud see mind põrmugi, mul oli tähtsamaid asju mõttes. Ja kui nüüd täiesti aus olla, siis ma isegi ei teadnud mida ma seal tegema pidin. Ma lihtsalt istusin oma arvutilabori nurgas ja joonistasin draakoneid ja kirjutasin oma mälestusi üles. Ma arvan, et tegu oli tegelikult sotsiaalse eksperimendiga, sest mitte keegi teine ei tundunud ka teadvat mida me teeme, aga kuna inimesed on nagu nad on, siis keegi ei julgenud seda välja näidata. Tõesti, tihedad testid ja mitte midagi teha. See võis ju

olla test kuidas inimese mõistus areneb kui tal mingeid konstruktiivseid ülesandeid ei olnud. Mina oleksin selle nii teinud.

This might happen

Kui ma tagasi koju jõudsin, heitsin kiire pilgu Lya ukse poole, aga see oli kinni. Oeh. Vahetasin riided ära ja asusin valmistuma oma õhtuseks tööks. Nimelt ei püsinud Spire'd enam ammu omal jõul püsti ja energiaga varustatult. Seda võibolla, sest nad olid kõik elujõu juba enda alt välja imenud.

Siin tulime mängu meie. Meid kutsuti vahepeal jooksjateks, vahepeal ohutrotsijateks aga enamasti hulludeks idiootideks. Me läksime sinna kuhu teised ei julgenud - Spire orgaanilistesse tunnelitesse kilomeetreid maapinna kohal. Orgaaniliste tunnelite eripära on see, et nad on pidevas liikumises ja muutumises.
Hämmastav on see, et ma kardan ju muidu kõrgust aga Spire tekitab sellise turvatunde, ning erinevalt kõikidest juttudest surmasaanud jooksjatest, ei olnud ma kunagi midagi sellist näinud. Sest kui ma oleksin, siis ma arvatavasti seda enam ei teeks.Ma imestasin jällegi oma riietuse üle. Ei olnud midagi TRONI laadset spandeksit koos neoonvalgusega. Pigem heledad cargo püksid ja ühe taskuga hoodie. Selga ka satchel tüüpi kott ning jalga head jooksujalatsid. Peamised reeglid on omada taskuid kuhu energiakerad paigutada
ning jalatseid mis lubavad natuke kreenis pinnal püsti püsida.

Ja just siis kui ma oma toast välja tahtsin astuda, ilmus ta uksele. Üks Lya omadusi oli alati natuke kurb välja näha. Võibolla oli meil see ühine. Ta oli teada saanud mida ma teen ja avaldas soovi vaatama tulla kuidas see "jooksmine" käib. Ma surusin oma naeratuse maha ja ütlesin, et miks mitte, meie algusala on tavaliselt turvaline koht ja kuna enamik orgaanilisi tunneleid on ebastabiilsed, siis on nad ka kergelt läbipaistvad. Ma tean, et jooksjaid on hea vaadata sest energiakerad helendavad sügavsinisest erk-roosani ning peale esimese üles korjamist on jooksjaid tunnelitest kerge jälgida.

Me jõudsime Spire idaküljele. Seal oli platform millele tehti parajasti juurdeehitust, et tunnelid stabiilsemaks muuta ja siia ka inimesi sisse tuua. Platformil olid juba kaks inimest kellega me tihti koos käime jooksmas ja üks väga ebameeldiv inimene koos oma tüdruksõbraga. Huvitav miks enamik ilusaid tüdrukuid selliste värdjatega koos on. Ja ma isegi ei oska öelda miks see tegelane mulle ebameeldiv tundus, ta oli isegi pea-aegu viisakas, aga ta tundus liiga sellout.
SK pani oma muusika mängima ja broadcastis seda meile kõigile. Tehnoloogia on imeline asi. Mina lükkasin oma jalanõudel boosti sisse ja sedasi me läksime. See oli üks vähestest tegevustest mis mulle naeratuse näole tõi. Ma tundsin ennast täielikult vabana, pea-aegu nagu renegade. Tegelikult seda me olimegi, sest see tegevus, kuigi vajalik, oli keelatud. Arvatavasti ohutus või midagi sellist.
Seda ei olnud ainult teistel hea vaadata vaid ka endal, sest ma nägin kuidas SK ja J-Man mingites tunnelites rigi liikusid ja meie teed kohtusid vahetevahel. Mis tihtipeale tähendas, et üks meist pidi korraks sina peal jooksma. Peale poolt tundi olime tunelid tühjaks korjanud ja pidime tagasiteed otsima hakkama (ma ju ütlesin, et nad muutuvad pidevalt). Kõige hullem asi oli näha kohta kuhu sa minema pead aga olla täielikus teadmatuses kuidas sinna saada. Seda tuli meil siiski üllatavalt harva ette.

Jõudsime platformile suhteliselt samal ajal tagasi ning kohe märkasime, et see ebameeldiv tüüp oli halvas tujus. Keegi oli sattunud tunnelisse tema ette ja kõik energiakerad ära kojanud. Prestiiž oli siiski võrdeline sinu kogutud resursside hulgaga. Me otsustasime kõik vaikselt minema liikuda ja lasta tal vihaselt üksinda edasi vahutada. Lya küll pakkus välja, et me peaksime teda kuidagi lohutama, aga see ei käi niimoodi.
Kodus käisin pesus ja vahetasin riided tavaliste vastu välja, mis õigupoolest ei erinenudki väga nendest millega ma jooksmas käisin, ja läksin ühisruumi, et endale midagi juua tellida. Tegemist oli ju tõsise trenniga. baarman andis mulle ühe mahla ja pani poe kinni. Oli juba hilja. Lya oli koju läinud ja ei tulnud seal natuke aega välja. Ma enda arvates kuulsin seal ka natuke vihast karjumist aga kuna ma hieroglüüfidest aru ei saanud siis ei teadnud ma milles probleem on.

Kui ma olin oma mahla lõpetanud, läksin ma tema ukse juurde ja nägin, et ta istus pesus oma voodi peal. Ma küsisin mis juhtus aga ta vaid naeras nukralt ja tol hetkel ei tahtnud ma midagi muud rohkem kui teda kaissu võtta ja lohutada, aga see tundus ebakorrektne. Ma isegi ei tea miks. Niisiis me istusime - mina tema uksetaga, seljaga vastu seina ja tema teiselpool samamoodi. Me rääkisime tunde. Mina arvatavasti natuke kauem kui tema, sest ta oli üks hetk magama jäänud. Ma kandsin Lya ta voodisse, panin talle teki peale ja suudlesin teda hüvastijätuks. Siis märkasin ma kedagi, keda ma pidasin tema isaks teises ruumis lamamas, ümbritsetuna vereloigust.

Arvatavasti sai see eksperiment läbi...

The 554 Studios

2011-03-28T01:15:00.000+03:00

Hmm... inimesed on miskipärast arvanud et ma olen väga anti-naised. Mitte miski ei saaks tõest kaugem olla, ma olen äärmiselt pro-naised, aga aeg-ajalt tuleb ka oma tähelepanekud üles märkida. Just to make it clear.

Kuna mul õnnestus vahepeal pea vastu radikat ära lüüa ja inimesed enda ümber muretsema panna, siis tahan veel kõigile teada anda, et kõik on korras. Või vähemalt nii korras, nagu alati (ei, ma ei hakanud järsku normaalseks). See oli tegelikult väga armas kuidas taheti mind kohe traumapunkti toimetada ja hirmutati surmaga (okei, see ei olnud väga armas, aga te ei saa kõike mida teate pea-põrutuse kohta võtta sellest filmist Heath Ledgeriga (10 Things I Hate About You?) ). Kui mitte arvestada fakti, et see löök pani mu hambad valutama siis ei juhtunud midagi tõsist. isegi muhku ei suutnud ma detectida, aga see on pigem probleem mu eba-sümmeetrilise peaga. Verd ka ei olnud...

Teistes uudistes, ma võibolla, leidsin inimesed kes aitavad 4panelReview'l toimida ja nüüd otsin kedagi kes teeks The Galactic Smuggleri'le editori tööd (proofread ja idee põrgutaja). Samuti ei ole enam palju vaja selleks ajaks mil 1\4 koomuskit tööle läheb!

Meie D&D on ka üllatavalt normaalseks kiskunud. Kes oleks arvanud, et intelligentne barbar, apaatne kleerik ja backstabbing druid püsivad nii kaua elus. Nad ei ole võibolla veel aru saanud, et kõik lahingud on piisavalt tugevad nende kõige maha löömiseks ja siis veel natuke.
Sellega seoses otsin ka paari-nelja mängijat ühe predetermined mängu jaoks. Seekord on tegu Mongoose Traveller süsteemiga ja mäng kestab max 4 korda, aga mida vähem seda parem. Testime uut concepti. Kes tahab mängida, saatke meil või võtke kuidagi ühendust.

Nädala Arutelu #2

2011-03-22T14:00:00.001+02:00

Ma tean, et seekord pidime lahkama sügavaid tagamaid paarisuhetel, aga nüüd olen sattunud millegi veel kummalisema peale - naised omavahel! Mulle jääb mulje, et blogi on hakanud järjest rohkem oma nime välja teenima. Tegin nimelt nüüd väikese pausi ja sisestasin eelmise lause, et te jõuaksite üle-eelmist lauset natuke läbi töötada. See on blogistamise pseudoteadus!

Tegelikult, ma olen proovinud juba ammu naissoost isikuid kuidagi klassifitseerida, aga nüüd olen ma jõudnud arusaamale, et tegu on sotsiaalselt peale sunnitud hivemind'iga. Mõtle nagu... Zerg! Aga rindadega... KERRIGAN! Wow. Ma ei olnud kunagi sinna oma aruteluga jõudnud, mis annab jällegi tunnistust selle kohta, et ma mõtlen kõik kohapeal välja. hehe. Olete tähele pannud, et aeg-ajalt põhjendab üks tüdruk oma mingist otsust teatud 'kirjutamata reeglite' või ütleb kohe välja, et see tema sõbrannale ei meeldi. Muidugi on arusaadav, et sa ei räägi kellelegi oma seksist selle sama sõbrannaga (watch out for this later).

Kujutame nüüd ette olukorda. Kolm inimest: Diego, Cindy ja Sarah. Cindy ja Sarah on parimad sõbrannad. Diego ja Sarah olid kunagi koos. See suhe lõppes ja Cindy armus Diegosse. Nagu me teame siis mehed on sead ja ei armu kunagi(!). See tähendab, et kannatajaks on ainult Cindy! Tema kannatuste põhjustajaks on see 'kirjutamata reegel' mida kas jõustab või mitte tema parim sõbranna Sarah (Sa ei vaidle pool-zargiga). Ja siis ütlevad nad, et mehed on kurjad.

Väga paljud ei saa üldse aru, et oma elu ei saa ainult oma tuttavate järgi elada, kui sina tahad selle tüübiga koos olla, siis tee seda, fuck sõbrannad! (DISCLAIMER: Ma ei vastuta hukka läinud sõpruste üle!)
Kõik peaksid nüüdseks aru saama, et sellised kokkulepped on kurjast ja halvad ja tuleks kohe ära lõpetada. Kasutage lihtsalt kainet mõestust. Selle teema tõi meieni mingisugune tobe foorum.

Ma tahaks ka ümber lükata väite, et ma ei korista mitte kunagi!

The Dragonforce Effect

2011-03-20T19:00:00.002+02:00

Raamatud on loodud selleks, et me mõistaksime lõpuks ometi kui võimekad me oleme. Või siis toidu hoiustamiseks nagu mina neid kasutan. Aga on veel üks selline meedium, mille üle on mul olnud aega juurelda kuna ma voodihaige ja muidu ühiskonnast ära lõigatud. See teine meedium on Dragonforce. jah. Mitte muusika vaid see bänd. Kui ma kuulan muusiakt siis see mõjutab mu tuju ja seda mida ma parajasti joonistan, aga kui ma kuulan Dragonforce' siis tekib tahtmine mida reaalset teha! See on üks hea põhjust miks koristada Dragonforce saatel - you just can't stop! Teine asi power metaliga on see, et seda tuleb valjult kuulata. Sest muidu ei ole seda üle tolmuimeja hääle kuulda.

Kas see ei tekita tahtmist luuda haarata?

Naabrid. Te teate neid küll. Muidu toredad ja viisakad inimesed aga suvel karjuvad oma tagahoovis ja laseb valjult mingisugust "pop" muusikat ning pistavad kohe kiruma kui sa nende raadiot\kilesauna oma täpsusharjutuste sihtmärgiks kasutad.
Nüüd on meil naabriteks üliõpilased, kes seksivad ruumis kus töötab laelamp (ma ei taha väita, et ainult pidedas ruumis ja misjonääri poosis, aga vähemalt KASUTAGE KARDINAID!). Mitte, et ma kurdaks, aga keegi teine võib saadud infot kuidagi ära kasutada naabrite vastu mitte lihtsalt ei postita seda internetti.

NATO 5.56x45mm

Kui natuke järele mõelda, siis meie naabrid vahetuvad üpris tihti. Huvitav miks? Arvatavasti ei ole nad normaalse põhjaveega harjunud või on pinnases midagi teistmoodi.

Of strong sexy men and wooden horses...

2011-03-18T14:00:00.020+02:00

This year at the GDC, the developers put forward a project to Apple, Microsoft and Linux teams to build a secure, free user-friendly OS.
Sadly, it could never work as Apple doesn't understand the meaning of the word "free", Linux people don't understand "user-friendly" and Microsoft has yet to figure out what "secure" means.
Also macfags are redundant gays.

Hiljuti kannatasin ma tugevate arvutiprobleemide all. Nad tulid ja maandusid otse minu peale. Ja kuigi neid oli vähe, olid nad monoliitsed! Nimelt sain ma arvutisse järjekorde troojalase ja nad ei ole üldse need suured seksikad mehed kes hobuseid kindlustesse veavad (selles lauses on kusagil mingi seksuaalne innuedo, aga ma ei saa sellele näppu peale panna). Tavaliselt ei ole nendega suuremat probleemi, aga tänapäeva viirused on juba lahedalt intelligentsed, niiet tuleb vahepeal mõelda ka. Alustuseks asendab ta windowsi default viirusetõrje (mida mul ei ole kunagi olnud) ning siis väidab, et kõik teised asjad on phalased ja ei lase midagi käivitada. Ainuke võimalus oli tõmmata Malwarebyte ja seda teha IE's (Holy Shit! Seda läheb millegiks vaja?!!?) sest seal saab failile enne tõmbamist korralikult nime anda. Seega panin faili nimeks iexplorer.exe ja tõmbasin alla. Seda sellepärast, et viirus blokib kõik failid mille sa peale nakatumist alla tõmbad välja arvatud kõige algelisemate (ja sa ei saa väga palju algelisemaks minna kui internet explorer). Ühesõnaga natuke jama ja troojalane oli läinud, koos hobusega ja puha. Sellest ka järgmine probleem: hobuseks oli spdg.dll

Internets - serious business

See fail haldab igasuguseid asju ja kui see puudu on (tänan CCleaner) siis ei lähe enam midagi tööle. Ei saa filmi vaadata, muusikat kuulata ega midagi kuniks sa probleemi lahendad. Ei saa isegi netti minna kuna browserid ei tööta. Crimsonland aga miskipärast töötas väga hästi (makes you think...). Peale poolt tundi cromsonlandi alustasin vea-otsinguid. Kõigepealt proovisn leida alternatiivi, aga sellist faili ei esine teiste inimeste süsteemides, ega internetis. Doc vaatas enda failid ka üle ning mõhkutki. Arvasin alguses, et tegu võib olla 64b erifailiga aga kõigil 64b süsteemidel ei olnud sedagi. Äkki on tegu helifailidega? Aga miks siis ta graafilist osa ei näita?

Olin juba allaandmise äärel kui mind päästis EVE-Radio kanalis istunud Smoopmeister. Tegime natuke kotrolle ja siis installisime kõik windowsi süsteemifailid uuesti, vahetades KÕIK välja ja mitte kordagi süsteemist lahkumata. Ning vähemalt pakkus ta mulle kella nelja ajal hommikul seltsi kui ma kogu seda jama tegin. Vastutasuks tahtis ainult närused 1B ISKi... ... ... *sigh* Tuleb vist EVE hakata mängima. Igaks juhuks tegin arvuti peale märkme, ning tekkis mõte - peaks hakkama nii ära märgistama kõiki inimesi, kes on seda arvutit surmast päästnud.

He shall forever be remebered

Muide, ma tegelikult tean kuskohast ma selle viiruse sain. Tegemist on selliste saitidega mis striimivad sarju täispikkuses. Enamasti kasutavad neid naised, sest meesoost isikud torrentivad kõik vajaliku, eks? Samuti ei avaldu see nasite läptoppides kuna tegemist on mäluhooraga ja nad ei jooksuta midagi graafiliselt väga nõudvat. Seda kahel põhjusel:

Nad on naised, ja seega ei mängi väga palju mänge, mis on kõige ressursinõudlikum tegevus.
Enamasti tehakse seda läpakatega, kus ei töötagi midagi piisavalt nõudlikku.

Nädala arutelu #1

2011-03-17T15:06:00.000+02:00

Whiiiiiiiiii

Ma olen nii väsinud kuulmast tüdrukute käest, et nad on nii armunud kellegisse ja nad ei saa kuidagi tolle inimese tähelepanu või midagi muud. Seda nii päris elus kui seebikates (jah, ka mina vaatan seepe. Minu lemmiks on see kandiline männilõhnaline saunas, ma võiksin seda tunde jälgida. Teine lemmik on Kirgede Torm \m/). Vaadates olukorda mehe vaatepunktist on tüdrukul võimalus mind suhteliselt kergelt võrgutada. Selleks ei ole vaja kuid või aastaid või kuid ette valmistuda. Tegelikult ka, keegi proovige! Palun? niu...

Küll aga võib küsimus tekkida selles, kas keegi tahab seda teha. See on umbes samalaadne asi nagu esmamuljetega, neid on väga raske ümber kujundada (tänan kõik inimesed kes otsustavad esimesel kohtumisel idioodid olla, ma ei pea teid endale sõbraks lisama), isegi sul endal. Nagu näiteks mina armusin kord esimesest silmapilgust tõelisse inglisse (hiljem tuli välja et tegu oli joonistusega, aga wtf). Ei, tegelikult ka, ma armusin kellegisse ja ennast vastupidiselt mõtlema programmeerimine on üpris keeruline, mina ei ole veel hakkama saanud =\
Tegelikult oli mul mingi mõte ka. Nimelt see kuidas üks paar oma suhet alustab mõjutab üpris tugevalt nende kogu omavahelist suhtlust. Võibolla ongi sellepärast tüdrukud sellised kellele meeldib "oma saagiga mängida" aga kui ma pean nii palju vaeva nägema, et kellegiga koos olema siis ei taha ma ju teda kergelt käest lasta. Nüüd, kas see hea on, on küsimus omaette. Samuti ei taha ma sellega mõista anda, et nüüd peaksid kõik hästi raskesti kättesaadavad olema, kaugelti mitte. On väga nõme kui kõik elus raskelt kätte tuleb. Muidugi on siin rewardil satisfaction boonus aga ka see jõuab oma curved belli lõppu ja edasi ei ole enam fun.

Hmm... eelmises lauses oli kolm italicut, mis tähendab, et aeg on lõpetada tänane analüüs. Järgmine nädal arutame suhete positiivset ja negatiivset mõju.

Lõpetuseks ammulubatud pilt teeleivast (te arvasite, et ma mõtlesin selle välja, jah?)

I sometimes use it instead of my mouse

The Caped Crusader Strikes Again with 21 unread Emails!

2011-03-13T20:33:00.000+02:00

Olen nüüd tagasi tsivilisatsioonis ja maailmaga ühendatud jälle! Võtin natuke aega, et järele mõelda asjade üle mis on juba tehtud ja mis tegemisel. Mis on elu mõte? Kas kasutada edaspidi ka ainult musta värvi kirjutusvahendeid või mitte? need on rasked küsimus. Hoiavad mind öösiti üleval. Ma peaksin nüüd siia pildi panema sellest kuidas ma keset ööd telgist välja voolan.
Kogu see kogemus pani mind ka tervislikuma eluviisi peale mõtlema... ok tegelikult oli mängus ka selline sait nagu https://challenge.meyouhealth.com mille ideeks on päevas korra midagi kasulikku või praktilist teha, kasutab facebooki sisselogimist.

Kuna sain mingi hetk eelmine nädal käpad peale uuele [digi] numbrile (tegelikult ajakirjale ka) ja minu lõppematu ning alusetu viha Henrik Roonemaa vastu on kõigile teada, siis otsustasin RAGEda ja tänitada nende kallal. Aga kõik ei ole halb, selle käigus tekkis idee teha enda arvustussüsteem mida ma kutsun hellitaval "4panelReview". Mõtlen, et seda peaks kahe erineva asja peal proovima ja vaatama aks see on üldse mõeldav vahend millegi hindamiseks. Kuigi ma alguses tahtsin mingisusgusest arbitraalsest hindenumbrist üldse lahti saada, tekkis minu visuaalmeeles väga tungiv tahtmine kuhugi ikka tähekesi või midagi joonistada. Enda kriitilise poole huvides on aga hinde tähendused praktilist laadi ja peaksid andma hinde mis väärtustab lugeja aega ja rahakotti. Hetkel otsin inimesi kes oleks nõus näidiseks paar asja kirja panema, aga keegi ei taha midagi teha. Suht tüüpiline...

Uus D&D mäng läheb ka päris kenasti. Idee alustada seespoolt väljaspoole on siiamaani palju head teinud, kuna lubab üpris suure osa stoorist mängijatel endal välja mõelda. Ja mulle meeldib kaarte joonistada. Kahjuks ei ole mina ainuke kes peab oma esinemist parandama, barbaril lastakse liiga palju juhirollis olla. Kleerik ei tee mitte midagi, ja ei ole ka mängus sees ära põhjendanud miks ta midagi ei tee. Kõige hullem on aga druiid, kes ei tee samuti mitte midagi aga vingub, et tal on igav. Muidugi on sul igav kui sa midagi ei tee, rolli ei viitsi eriti mängida ja ei vaevunud isegi reegleid läbi lugema. Nõme kui inimesed valivad tegelased keda nad välja ei suuda mängida (lase veel tiinekatel 140 aastaseid elfe mängida). Also, WHITEnote: Järgmises mängus keelan haldjad üldse ära. Ja vampiirid. Niikaua kui inimene vähemalt püüab on asi korras, sest põhiline reegel on see: kui sul on lõbus siis on kõik korda läinud.

Pea-aegu samal teemal järkates: D&D PHB andis mulle ka paar head ideed oma karnevali projekti jaoks. Kui ma kusagilt piisavalt papp karpe leian siis olen sügaval biznesis! Aga ma ei usu, et ma selle see aasta valmis saan, niiet järgmiseks sügiseks vb? Arvatavasti ülejärgmiseks kevadeks. See on vist minu kõige pikaajalisem plaan üldse! Mis on väga-väga kurb.

Ah ja vaadake NBC seriaali The Cape. See on päris hea (Kuigi kõik tegelased on seal vaegnägijad)! Ma tean, esmapilgul tundub see labane, aga see on üpris hea stooriga, realistlikum ja huvitavam kui Heroes (same people) ning hea huumoriga, niipalju kui seal seda on. Samuti meenutab natuke Assassin's Creed'i.
PS. Summer Glau is hot as a brunette!

Samuti, kas midagi juhtus jaapani lähedal?

The Bearded Man

2011-03-11T14:24:00.000+02:00

Ma olen päris pikalt juba mõelnud mida oma habemega ette võtta. Erinevalt tüdrukutest ei saa ma mingeid lahedaid 'isetehtud' kujundeid vorpida kuna lõug on äärmiselt ebatasene pinnas. Aga sellegippolest võib midagi huvitavat välja mõelda ja selleks on olemas komuun (sest mul ei ole sõpru)! Mis mul on, on Commando habe, mis tähendab et ma pole paar nädalat habet ajanud ja nüüd on vaja midagi sellega ette võtta, enne kui ma kellegi ära hirmutan või pean oma habeme ära sööma, et endale kevlar vesti saada.

Siiamaani on välja pakutud paar\kolm versiooni:

1. Doggy arvas, et mingi indie skà heavy metal psychodellic habe oleks awesome

PSYCHODELLIC!!

2. JC pakkus välja Lord British habeme

Good show, good show. I'd say, ol' chap!

3. Hellu arvas, et Evil Twin on siiski kõige soliidsem

Oh, my!

Even Brad Pitt can look like a hobo!

4. Emper0ri lemmik

You are NOT permitted in my DOJO!

5. Ja loomulikult on meil ka araabia vaip-habe

Free beards they said...

Kui sa arvad mindagi muud, siis anna teada. Kunagi hiljem saame värvi üle vaielda!

Also, mis on üldine arvamus jaburatest habemetest?

Väga "eriline" meeskond

2011-03-06T17:23:00.000+02:00

Seekord siis. Airsoft, raadil. Kuigi tegu tundus olevat mingisuguse pooljärjega Dingotowni intsidendile ei saa seda päris samamood kirja panna.

Arvatavasti, sest ma olen SOG meeskonnas Laasi ja Linnuga. See ei tõota kunagi head. Kõigepealt, kuni me oma varustust kokku seame (üks neist pidi oma relva salve relvakülge teipima nii, et ta tulerežiime vahetada ei saanud ja teine oli ilma salvedeta, mina unustasin enda relvi laadida) tahtis mängujuht meie käest SITREPi saada:

"ja kell 1400... ei juba 1330 tahan esimest SITREPi!"

*ma vaatan kella*

"SITREP: Me oleme ikka veel siin"

Jõuame natuke aega vantsida ja leiame end mingi mäe pealt, otsustame, et mina jään oma snaipriga siia tulesupporti pakkuma ja vaatlejana toimima. Hetk hiljem ilmub välja "John Smith" kes otsib oma venda "Jack Smith'i". Me olime nagu 'meh'
Kõik teised lasevad jalga ja mina kükitan esimesed ~30min üksinda mäe otsas.

*Fast-forward*

Minu kõrist purskab verd, keset lagedat platsi lamab John Smith, minust natuke maad eespool Laas karjub ja mäe otsas on Lind kes hüppad üles-alla "ma sain Siimu maha lastud!".

Laas: Aaaaaaaarghh, appi! Lind kutsu kopter, ma sain haavata

Lind: Oota, Smith ei ole veel surnud!

Laas: Meedik! MEEDIK!

Mina: Sina ise oledki ju meedik!

Laas: Ma tean, aga ikkagi!

Lind: Ole vait!

Smith: Kas sa saad vait või mitte! *laseb laasi*

Ja nii mubes kolm korda järjest. Me võisime küll kõige rohkem surma saada, kõik objectivid feilida, aga ammu ei ole nii lõbus olnud. Otsustasime, et mitte kõige eriüksuslisem, aga kõige erilisem üksus üldse. WIN!

Heug image II

2011-02-18T00:31:00.008+02:00

...is only as heug as not to break the page. Fuckyeah!

Neid kahte inimest kes meie Smuugeldamise juttu jälgivad võib huvitada fakt, et tegelikult ei ole seda stseeni veel juhtunud. Kui ma seda joonistama hakkasin, siis ma veel arvasin, et oli, aga tuleb välja, et ma eksisin. Ei hakka spoilima, aga kui JC midagi metsa ei keera siis on see umbes nagu vana paiga\mälestuse uuskülastus.

DISCLAIMER: Ma tean et ma ei oska joonistada, niiet ei ole mõtet vinguda, see on puhtalt meie endi jaoks, et meil meeles oleks missugused me peategelased välja näevad.

Neile kes ei tea millest jutt käib: Beth ja Cid teavad, et kuigi hetkel võib olukord rõõsaline (see on sõna) tunduda, siis nende minevik röster Smuugeldaja pardal jõub neile järjest kiiremini järele, ning nad on varsti juba sellises jamas millest on ennast raske välja osta. Kas minna kohe või oodata veel natuke. Enne tuleb viski lõpuni juua (JC242. Mitte segamini ajada JD424'ga, mis on teatud tüüpi küpsetusõli).

Deeply Disturbed And Deeply Unhappy

2011-02-13T04:32:00.002+02:00

Täna mõtlesin asjale teistmoodi läheneda. Ma tean, et oleks võinud kirjutada kõigest sellest mis vahepeal juhtus, aga milleks preagu see. Nimelt kell on umbes 0400, ma lõpetasin just endale spaghettide valmistamise koos kastmega kuhu ma veel mõned munad ära praadisin.

Nüüd istun ma arvuti ees, mängin ühe ekraani peal mingit mängu, teisel jookseb film, mul on kõrval soe tee, külm õlu ja toatemperatuuril mahl. Mul on seljas hommiku mantel. See on hea. Toit oli hea. Ja seda sellepärast, et kui mul on viitsimist ja vahendeid, siis olen ma väga hea kokk. Ma tean seda. Samuti tean ma ka, et ma olen voodis hea. Miks? Sest seda on mulle korduvalt öeldud, selle vahele kui naispool üritab tervet maja üles äratada (mulle see täitsa meeldib).

Kui paar foobiat välja jätta, siis ma ei ole isegi nii arg mitte kui ma arvan ennast olema. Mõnikord on mul selletõttu olnud teatud ebameeldivusi. Ma olen ka piisavalt egoistlik, et kogu seda jama siin kirjutada ja samas mõnele kohalikule matsile öelda ümber nurga, et nii loll on ka ikka loll olla. Mis võib jällegi põhjustada teatud ebamugavusi.

Aga ometi, kui kõik see peaks viitama, et miski ei saaks olla paremini kui preagu, olen ma siiski kell neli öösel üleval, mängin videomänge ja vaatan filmi. Mul on tunne, et see ei peaks nii olema.

Ma tunnistan, et ma pole pooltki nii tark kui seda on Klassikaline Paavo, aga vähemalt olen ma tema võrdne südikuses, ning mind ei taksita ka see, et ma tean, et mul ei ole õigus. Tema kasuks võibolla räägib see, et tal on alati õigus. Aga mina magan vähem ja seega ma võidan. Mitte, et tal oleks millegagi vähematki pistmis, aga mulle lihtsalt meeldib teda Klassikaliseks Paavoks kutsuda.

Ma arvan, et mu probleem seisneb inimestes. Neid on kas liiga palju või neid ei ole piisavalt. Ma tunnen nagu mind oleks neetud hobidega mis nõuavad üle ühe inimese osalust ja mitte keegi keda ma tean ei huvita samad asjad. That's pretty fucked up, arvestades palju mul hobisid on.

TL;DR - Need (decent) friends. ~~Long haired freaky people need not apply.~~ Girls, still do apply.

In all honesty...

2011-02-07T15:00:00.000+02:00

ehk lugu sellest kuidas me kõik nentisime, et loomal on äge auto ja Pootsmani Pilsner (A.LeCoq) on uskumatult odav.

DISCLAIMER: Kõik nimed on õiged ja kohad ka, kui see kedagi solvad siis fuck off, also, ei viitsinud seda teksti normaalsemaks kohendada**. loe omal riskil. Wall of Text incoming!!!

Oeh.. söön siin oma Selga küpsiseid ja mõtlen mis pagan juhtus. Esiteks, ploorumi sünnipäevale ei jõudnud, aga sellest ei ole lugu, sest mis ma ikka sinna Liivaku lipitsemist vaatama lähen.

See-eest sai pidu mitme päeva eest ka Tartus. On vist reede õhtu ja doggy helistab ja kutsub mu välja kuhugi. Ma lähen kaasa, mortacus on ka seal. Kõndides mõtlen, et mida paganat mina siin teen. Siin on külm ju! Pealgi ma ei tea siit kedagi... peale mortacuse, doggy, z1rra, libakala, kembro ja võibolla veel kellegi. Alguses räägiti genkluubist, mis hirmutas mind. Tobe koht. Tundub korteriläbu olevat aga peamised külalised on narkouimas anti-stiilikud (sellest natuke hiljem). Õnneks me sinna ikka ei läinud, aga nentisime, et rahvast on linnas palju. Ju oli neil kõigil soe. imelikud. Suund oli võetud Illegardi peale. Sisse sattudes tegime kõigepealt pubile tiiru peale ja otsustasime ukse juurde maha istuda. Umbes sellel hetkel viskas mul üle ja ma otsustasin lahkuda ja vaadata mida doc teeb. Äkki ajame natuke juttu ja siis magama.

Alustuseks pidin ma umbes 10 minutit ära arvama kuskohas doc ja loom parajasti joovad. Ma väga kaugele ei viitsinud ka kõndida, eks. Siis tuli välja, et nad on minu maja ees, ja on seal olnud viimased 3-4 tundi. no great. Tormasin kohe kohale ja mulle tehti ilus tutvustav ekskursioon looma opelis ja selle ümber, ning anti veel Pootsmani Pilsnerit kah. teate, nii sõbramehe poolest. Joome seal juba üks tunnike ja räägime väga pseudotähtsat juttu kui tekib mõte katuseluuki kasutada ja vähendaad kehavaeva, et autost välja ei peaks minema suitsetama.

Kolm korda liiga palju kehavaeva hiljem leidsime kõik ennast auto katusel, jalad katuseaknas alla kõikumas. Kiidame auto katust ja ajame juttu kui loom ja doc maha ronivad ning sisse istuvad, sest mina olin ainuke piisavalt tark, et jope seljas hoida ja õlu katusele kaaasa võtta. Mida ma ei olnud piisavalt tark tegema, oli kinni hoida, sest loom, täis kui tarakan ja siis veel natuke, otsustas autoga kolm meetrit edasi-tagasi sõita. freaked me out, srsly. Hiljem meenutasime, et see oleks olnud see hetk kui keegi politsei kutsub. No kujutage pilti: kolm inimest joovad sedaankerega autos, mis seisab viie korruselise maja parklas ning siis otsustab see neist kes kõige lähemal elab (ala näo äratundmise kaugusel) auto katusel ringi vurada mitte-kaine autojuhiga ise hoidas ühes käes suitsu ja teises õlut ning kisendades "the british are coming!"

Ok, ma tean mida sa sellel hetkel mõtled, "on alles idioodid.... aga tuleb välja, et mõtteid lugavad idioodid". KUID! See ei ole veel kõik. Järgmisena otsusatsime me testida looma auto pagasiruumi mahutavust. Selgus, et sinna mahuks umbes üks klaustrofoob, üks homofoob ja üks autoomanik. Mis on ümberarvestatult umbes 18 mehhiklast. Samuti tuli välja, et mehhiklane on üpris lähedal mahuühikuna meie kohalikule mahuühikule - garfule. Ma ei hakka auto mõõtmeid Guamokides ütlema -_-'

Niisiis, lamame me seal pagasiruumis ja otsustame, et nüüd peaks oma kaine autojuhi kohale kutsuma, sest looma naine tahtis ära koju saada. PS, loom elab metsas. aga seda te arvatavasti juba teadsite. Hämmastaval kombel õnnestus meil oma vahenditega põgeneda, suureks möödakõndijate imestuseks, mind you. Varsti olidki kohal nii looma tüdruk kui ka meisteremo andy ja sõit metsa võis alata kohe kui me alkoholikasti juhi kohalt ära suudame liigutada.

Kümme minutit hiljem olime kusagil paksu metsa sees, ja me olime nüüd ainult neljakesi, sest ükski naissoost isik ei taha meiega eriti kaua koos viibida ning see on ju arusaadav. Ja siis tuli kellelgi idee lasta andy'l sõita ja meie ronime pagasiruumi jälle.... et noh... edasi katsetada mahutavust sõidu ajal. Mitte midagi ei muutunud. Paar hetke hiljem olime juba kõik auto katusel (seekord kõik jopede ja alkoholiga sest me oleme väga targad*). Me liikusime küll edasi tervelt 5-6km\h aga mida kõrgemal sa oled seda vähem sa tähele paned oma liikumise kiirust. Lõpuks hakkasime ära väsima ning otsustasime looma kuju toimetada (me olime vahepeal linna tagasi jõudnud), aga meie nina ees juhtusid turu ristmikul kokku kaks autot. Mõlemad olid ilusasti tee äärde pargitud ja mõlemad olid mitte nii ilusasti katki. Mõtlesime just "kui viisakas, vähemalt ei pidurda liiklust" ja kutsusime politsei. Loomulikult oli esimesena platsis päästeamet, mis pani kinni kaks autorada, siis tuli kohale kiirabi mis paigutas ennast keset ristmiku ning lõpuks tulid kohale kõik need politsei masinas mis olid ENNE AVARIIST MÖÖDA SÕITNUD ning panid liikluse lõplikult kinni. Ajasime natuke juttu ka mõlemas autos olnud inimestega, politsei ei tundnud vähimatki huvi mei vastu. Päästeamet sõitis oma labidast üle, mis oli kinda lol. Edasi läksime koju. Mina nägin kuidas vunts bussipeale läks ja kohvi tehti ning otsustasin magama minna. Kell oli selleks ajaks umbes 0630.

Teate kui hea on magada? Mhm, mina tean ka. Kahjuks alati ei lasta magada. Kuna meil oli plaanis mingisugune airsofti üritus, siis tuli andy ja ma dociga käisime relvi ära toomas, ning läksime siis sööma ja robi kutsus mind mingisugusele sünnipäevapeole. Natuke aega hiljem olime poes, ostsime kasti (jah, te arvasite õigesti!) Pootsmani Pilsnerit. Bleh. Me teadsime, et seda tuimalt juua me ei suuda, niiet võtsime ühe vahuveini ka. Issand, kui jube isegi see oli. Peale pudeli avamist tekkis tunne, et aitab kah. Pakime asjad kokku ja läheme koju. Sest me võtsime kogu alkoholi kaasa minu seljakotis ning jõime kusagil raudtee jaama lähedal (vana ERMi maja juures). Peale poolt pudelit oli see täiesti joodav. Peale tervet pudelit, ei olnud pootsman ikka veel joodav. Aga mis sa ikka teha saad, eks?

Olles arutanud olukorda egiptuses, tanki soomuseid, vene sineleid ja muid tähtsusetuid asju otsustasime edasi peole minna kus mind kingiti kolm korda ära (ma pole end kunagi nii odavalt tundnud!) ja ma nägin seikendi seal, mis oli päris awesome. Pidu oli vanas trükikojas, mis tegelikult asus trükikoja kõrval, go figure. Miskipärast lükkas seikend koos mingite tüdrukutega lauajalgpalli laua ümber ja mina kriipisin inimesi vabal ajal, sest keegi teine mind seal ei teadnud ja doc oli kuhugi ära kadunud.

Olles oodanud kuni koristajad oma tööga pihta hakkasid, leidsin ma doci üles ja me asusime raskele koduteele. Aga kõigepealt oli vaja kehakinnitust ning me läksime citysse, sest liisa oli seal. doc läks tõi õlut juurde ja mina sain kõne. KÕNE? kesse kurat helistab mulle kell pool viis hommikul. Also, KELL OLI POOL VIIS HOMMIKUL! Hmm.. tegemist oli ühe kena neiuga ja seega ma läksin, otsisin ta üles ja vedasin natuke vastu tahtmist ta ka meie juured citysse, kus me nägime kuidas üks omanikest omaenda asutusest külastajate poolt välja visati, ning ta otsustas neile käsipidi kallale minna. oh, fun times. Mingi aja pärast otsustasime koju minna. Kaua ikka üks inimene juua jaksab.

Järgmine hommik oli jällegi liialt karm, sest olgem ausad, und sai vähe ja meil oli veel airsofti mäng korraldada. Aga sellest juba järgmine kord...

*Not really

**Samuti tahan öelda, et ma olen podcasti lõikumise juba pea-aegu lõpetanud, aga doggy takistab mind pidevalt tänu EU3'ele. värdjas. nagu burgundlased.

Ajusagedus: 24Hz

2011-01-20T23:21:00.003+02:00

Ma tegin endale suppi just ja hakkasin mõtlema. Hämmastav eks. Tegelikult ma kuulsin päeval raadiost, et kõige paremad mõtted tulevad inimestel madalama ajusagedusega (~18 hertsi). Nagu näiteks jooksmine.

Eniveis. Ma hakkasin märkama, et kui keegi mu tuttavatest käib kusagil võõrriigis, siis ma lasen neil alati midagi kindlat kaasa võtta mitte nagu "it's dangerous to go alone, take this..." vaid nagu "too mulle sealt seda". Nagu näiteks Soomest lasen ma alati endale maasika müslit tuua. That shit is the killer. Või Lätis on üks lahe õunasiiderlaadne jook. Tegelikult nüüd kui ma seda mõtlen, siis tundub, et väga paljud soovid on toidu\joogi valdkonnast. Kas kellelgi teisel on samasugused traditsioonid? Ja kas see postitus on väga youtube' video mood? *Wink-wink*

Samuti mõtlen ma hakata uuesti inglise keeles seda blogi kirjutama, mis te arvate?

iHave no life

2011-01-19T10:16:00.008+02:00

Aasta 2011 on osutunud siiamaani väga tehniliselt keeruliseks. Lontu arvutil oli mingi slight probleem ja minul on selle aasta jooksul juba oma eelmise asta norm crashides, restartides ja hangumistes (rääkimata neti kadumisest) juba ära olnud. Igatahes, ma olen tahtnud juba pikalt rääkida kolmest mängust mis on viimasel ajal huvitanud. Isegi rohkem kui kasulik.

Alustuseks selline väike mäng nagu Zombie Driver. Ma tean, nimi on väga kreatiivne, aga minu suureks pettumuseks ei ole peategelane zombie kes sõidab ringi zombiedest pangaröövlitega. Ei. Tegelikkus on tunduvalt labasem. Protagonist on kõigest taksojuht kes satub tööle sõjaväe heaks ühes unises USA väikelinnas peale zombie katastroofi. Nagu tüüpiline, siis USA sõjavägi kukub kõiges läbi ja tähtsad ülesanded jäävad meie autojuhi teha. Õnneks on ta võimeline oma autosid täiustama ekstra soomuse, tugevamate mootorite ja relvadega.
Mäng näeb välja nagu GTA2 parema graafikaga ja zombiedega, mis olid minuarvates suurim puudus GTA2's. Samuti on kõik relvad ja laskemoon neile relvadele mängus pickupidena ning sa saad ainult ühte relva korraga kasutada mis on natuke shame...

Honestly, this does look good.

Missioonid on suhteliselt üksluised, nõudes mängijalt sõita paari neljale kohale, seal zombied ära
hävitada ja inimesed peale korjata ning nad baasi tagasi tuua. Neile lisab põnevust fakt, et inimesed suudavad elus püsida ainult teatud aja ja mängijal on vaja üht-teist prioritiseerida.

Samuti on mängus peale stoori ka teised versioonid nagu survival, kus on tegu Crimsonlandi laadse eluspüsimisega aja peale ning ralli versioon, kus on ka erinevaid ülesandeid nagu näiteks
eliminatsioon, võidusõit ja veel midagi... bleh.

Teiseks kõnealuseks on üks väike platformer mis jäi napilt Limbo järel teiseks VGA'del (pähh!). Mis platformer? Super Meat Boy! Tõsi, tegemist on tüübiga kes on tehtud lihast ja kelle elu armastus on plaastritest. Elu tundub idüll kuni Doktor Loode annab Super Liha Poisile peksa ja räävib Plaastertüdruku ära (Srsly, I couldn't make this shit up! And I Tried!). Mängija ülesanne on platformida läbi 80+ leveli, et päästa oma elu armastus.

Huvitaval kombel on see ainuke mäng mis nendest kolmest ka vähem diskrimineeritud soo esindajaid köidab. Ma pean tunnistama, et ma ei ole kunagi varem ärganud lause "... ja ma tegin mõne leveli {sisesta mängu nimi siia}s ära." peale tüdruku suust. Seda enam pean ma mainima, et tegu ei ole mitte kerge mänguga, sest siiamaani on kõige karmim mängi mida naised mängivad olnud FarmVille või midagi sellist. Tuleb välja, et SMB on "armas", "nunnu" ja "kas see punane asi on kaste?".

Siiski, mängus on palju leveleid, nendest pea-aegu kõigist on raskemad versioonid, võimalus mängida kaheksa erineva tegelasega (kellel on kõigil eri võimed) maailmates, mis mitte ainult ei näe erinevad välja vaid ka omavad erinevaid parameetreid, kuid mitte ükski neist ei ole võrdeline replay kaamera ägedusega. Kihvt asi selle juures on, et replay peale jäävad kõik sinu katsed levelit läbi teha mida kuvatakse ühel ajal. Huvitav on vaadata kuidas sada väikest SMB'd alustavad levelit ja nad surevad järjest kuni ainult üks jõuab lõppu (Highlanderi tunnusmuusika, palun).

Tänan.

Viimane tänasest kirjeldatuist on selline slaavlaste toode nagu World of Tanks. Tegu on suhteliselt hard-core simulatsioonga mis alguses ei pruugi nii tunduda. Kujuta ette, et sa oled suures tankilahingus teise meeilmasõja ajal. Nagu näiteks Kurski lahing. Nüüd kujuta ette et sa teed tankis kõike peale raadiomehe ja laadija töö. Ning kujuta ette, et terve lahing koosneb 30 tankist. So far so good? Järgmiseks tea, et sa oled alati 1\3 kõige nõrgemate tankide seast. Kõige tugevamaid vastase tanke ei suuda sa juba selle pärast maha lasta, et sa ei tungi tema soomusest läbi ja ülejäänud vastased on kas spetsialiseeritud tankihävitajad (loe: snaiprid) või suurtükid mis mõlemad lasevad sind sinu enda nägemis\laskeulatusest väljaspoolt maha. Enamasti ühe lasuga.

Sometimes you just get stuck. It's in beta afterall.

Ja nüüd kujuta ette, et kõik see ei ole üldse mitte halb asi. Nimelt soosib preagune mängustiil väga palju taktikalist mängimist või nagu surnud mängijad seda kutsuvad n00bs camping (huvitaval kombel on nemad - suured professionaalid surnud aga nuubid elus /shrug). Üle kõige teeb selline asi aga iga sinu saadud killi nii väga väärtuslikumaks. Ei ole midagi sellist kui jääda oma M3 Lee'ga maja külge kinni ja lasta vastase KV'd millele M3 teeb umbes 1% DMGd per lask ning vaadata kuidas su tiimikaaslane laseb sellesama KV 1% elude peale ning sina oled laadimistsüklis järgmine tulistaja.

Tegu võib olla küll täieliku grindfestiga, aga see ei tundu üldse sellisena kui sul on hea tank ja
satud tuttavatega samasse lahingusse (hello slocky, Vampa, jumal, speedypl, Blarky). Asi läheb veel paremini kui satud nendega samale poolele. Miks see õnnest oleneb? Sest platoone (mis on nagu party, ma eeldan) saavad moodustada vaid premium accounti omavad inimesed. Mhm, tegu on free-to-play mänguga, mis on väga halvasti balanseeritud: kõik vene tankid on ülivõimsad.

Incredebly tense battle where Doc killed our heavies tank and my mouse battery ran out =\

Tahad ka proovida? Suletud Beta on hetkel... uhm... avatud. Liitu EU serveriga ja lisa mind sõbraks (knightl3y), saad meiega (Doc mängib ka!) koos platoonis ringi mässata ja surma saada massiliselt. yay!

Hooajavälised ostud

2011-01-09T11:20:00.000+02:00

Minu uusaasta resolutsioon on 2560x1024! Mis on sinu oma?

Nagu ma juba mainisin siis nüüd oleme tsoonis. Eurotsoonis. Ja sellega seoses on poeskäik muutunud tüütuks jamaks. Vähe sellest, et meil on kasutusel korraga kaks valuutat (eilne [08.01] postimees feilis teise anektoodiga) ja inimestel on probleeme raha tagasisaamisega, siis enamik poode on otsustanud alla poolte kassade tööle panna.

Heaks näiteks oli eile Rimi, kus töötasid seitsmest kassast kolm ja järjekorrad ulatused kahekümmne inimeseni, ning liikusid vahel isegi vales suunas. Kas see on hea strateegia? mkm.

Eniveis, mul oli mingi teema ka. Nimelt, hiljuti sai facebookis kirutud raske camo valiku üle rig'ile. Valikus oli OD, BK, TAN, ACU, MARPAT. Tegelikuses oli valida ainult OD ja CB vahel kuna teised valikud on liiga limiteeritud camo kasutusega ja mul ei ole münte kõigi variantide jaoks. Ehk siis mustrid ei sulandu pea üldse võrreldes täistoonidega. Samuti tahan ära mainida, et ma vihkan kui inimesed ametlikes tekstides asju valesti märgivad. Nagu näiteks ACU ei ole pattern, vaid lõige. UCP on pattern mida siin all mõeldakse.

Sest camo on nagu riiete püsi-meik =P

Kui ma oma vingumise internetsis lõpetasin, vaatasin veel natuke poodides ja foorumites ringi. Ja olin igavene tüütus oma sõbrannale kes tuli külla ja tahtis ka tähelepanu. Inimesed üle maailma rääkisid, et CB on igati parem kui OD kuna see sobib rohkemate camodega ja OD on liiga 'roheline'. Ning tõsi ta ongi: wikipedia listib OD kui #6B8E23 \ R107 G142 B35. Olin endas juba päris kindel, arvestades et see on liiga hele Crye MC jaoks ning asusin varustust tellima kui avastasin tõsiasja millele tähelepanelik blogilugeja juba pihta on saanud. CB versioonis ei ole võimalik neid asju tellida.

Ohwell.

Olles nüüd oma Tokyo Marui ja Varustusteleka.fi kleepsudega karbi kätte saanud SmartPosti jaamast ning avanud sain meeldiva üllatuse osaliseks: see Condori OD ei ole üldse OD värvusega, see on rohkem tavaline Olive (wikipedia standardite järgi). Yay, eks?

Paar kiiret sketši, et illustreerida oma pointi õige asja valikul ja välja tuua mis tüüpi patterneid mul isiklikult on.

2010

2011-01-07T11:38:00.002+02:00

Kõigepealt tuleb mainida, et me oleme jõudnud tsooni. Ametlikult. Eurotsooni. Peale kursi arvutamise on sassis ka inimeste konseptsioon raha tegelikust väärtusest.

Me olene edasi astunud järgmisesse aastasse, ja nagu iga korralik blogi\podcast\PSA ja status update siis tuleb aasta 2010 kokku võtta. Sellistel hetkedel on mul hea meel et ma ei jooksuta siin midagi "korralikku" vaid tekitan kontenti põlve otsas maja taga kuuris.

Minu 2010 tähtsaim sündmus internetis:

See ei saa olla midagi muud kui legendaarne Civ5 download mis läks kõigest paari minutiga 1 seederilt pea 30,000 seederini. Pinge oli laes kui inimesed üle ircu kirjutavad kes kui kaugel on ja näha oli üksikute packetite liikumist läbi terve P2P võrgustiku. Juba siis oli teada, et tegu on interneti ajalooga tegemisel. Hell, mõned tõmbasid seda ainult selleks, et olla osa sellest, neil ei lähe Civ5 töölegi.

Minu suurim meediasündmus 2010:

Siin oli tegelikkult mitu valikut, naftaleke ameerika rannikul, islandi vulkaanipurse, etc. Aga võitjaks sai siiski Tšiili kaevuridraama. Miks? Sest see oli ainuke asi mida ma viitsisin internetist otse striimida.

Samuti olen avastanud, et mind huvitavad heategevused. Aastal 2010 tegin kaasa SarcasticGamer.com'i ExtraLife kampaanias. Vaatan, et Revision3 on aktiivne Clean Water kampaania toetaja ning ma annetasin ka ChildsPlay'le ning mis kõige tähtsam - meie koerte varjupaigale (that place is AWESOME). Kõik see hämmastas mind rohkem kui teid. Reeglina ma ei hooli inimestest või ühiskonnast aga tegelikult see mida nad räägivad on tõsi. On hea tunne aidata täiesti võhivõõrast inimest. Eriti kui keegi ei tea, et seda sina tegid. Be a part of the Unsung Heroes. Pealegi, aasta heategu sai sellega tehtud!

See on olnud aasta mil me lõbutsesime, naersime ja nutsime. See oli aasta mil me tegime pakti olla alati kaitses ja aasta mil sai kõvasti üksi oldud. Meil oli palju häid ideid, aga vanale tavale kindlaks jäädes, ei tulnud suuremast osast neist midagi välja.

2010 on aasta mis jääb meelde suure pettumusena ja suurte ülatustega. Aga samas jääb see meelde ka aastana mis tuletas meelde, et meil on vaja natuke eepilisust. Ning kõige tähtsam üldse, aasta 2010 jääb meelde.

Aasta 2011?

Võibolla viin natuke rohkem plaane täide, võibolla mitte. Aga ma tean, et see aasta tuleb ka pettumuste rohke. Mina pettun ühes-kahes inimeses ja umbes 4-5 inimest pettuvad minus. Ma lähen kaheks nädalaks haiglasse ja mulle keeldutakse isegi koos biomed passiga USAsse viisat andmast (true story - horoskoobist lugesin). Üks on aga kindel - minu maailm hakkab muutuma tunduvalt paremaks kui teie tobe reaalsus. Because I dream it that way, and there's nothing more important than your dreams.

Poola

2010-12-23T22:29:00.001+02:00

Niiet jah. Olen kuulnud jutte et poolas on wifit raske leida, aga see on lausa naeruväärne! Kuid peab tunnistama, et lätlased on poola tedega imet teinud. See vist katab kõik positiivse ära.

Negatiivne on läpaka aku, see peab küll kaua vastu aga vahel sellest ei piisa. Samas, enamik avalikke wifi kiirusi on nagunii liiga madalad, et midagi kasulikku eal teha peale blogimise ja facebooki staatuste kirjutamise (ma ei veavu enam teiste omi lugemagi =\)

Ei. Oma akuajaga annab midagi palju kasuikumat ette võtta. Nagu näiteks bussis ja muudes avalikes kohtades hacker-Elite' mängida ning inimesi hirmutada. Õnneks ei saa ma kohalikes võimukandjatest väga palju aru. Nii käitumismaneerilt (mitte ühesgi riigis ei tee politsei välja kui neile lehvitada!!) kui ka keeleliselt. Kas keegi teist saab aru kui nad tulevad ja vuristavad kiiresti ette? Ei, ja ärge väitke vastupidist. Kõige arusaadavamad on need liikluspolitseinikud kes on nii ülbed, et räägivad väga aeglaselt.

Also, väga mugav on, et me kasutama siin normaalseid pistikuid, mitte seda uk jama.

Väike updeit läbi, tasutal käib Nickelbacki laul mida me kiigel kuulasime ning mina pean varsti uuesti teele asuma. SMB on awesome!

Crosspostin'

2010-12-12T03:39:00.002+02:00

Väike topeltnali neile neljale kes teavad mis kuradi asi on GS. Veel rohkem neile kes mõistavad millistest tegelastest on juttu. Ja kui suur ta on.

Testisin pärgamenti. Siin on ka esimene kuvand mehhaniseeritud lennumasinast. Go figure.

We're sharing a drink we called loneliness...

2010-12-09T18:49:00.005+02:00

Lugu sellest kuidas muusikatööstus haavab iseennast: Pärast viimast Castle osa tahtsin kuulata Piano Man'i täies pikkuses, aga ei! Sony (Un)Entertainment Company on otsustanud youtuubis ringi joosta ja igasuguseid versioone kustutada. Ma ei taha kuulata teda koos Elton John'iga. Kuna asi on nii täbar ja kõik normaalsed inimesed teavad, et mäki kasutamine on hullem kui olla ajusurnud, siis ei saa(taha) iTunesi ka kasutada. Mis jääb üle?

Tuleb terve Billy Joel'i paremik internetsist tõmmata. Niiet, mis sai alguse tahtest lugu kuulata läbi tasuta reklaami (Castle -_-') lõppes intellektuaalse omandi "varastamisega". Nüüd tuleb RIAA ja tahab saada minu käest $69.500.000,12 sest see toob muusikatööstusele veel rohkem head mainet, ning samuti kindlustab, et mu ei oleks enam kunagi raha et ühtegi laulu või albumit kuangi osta. Ja kes selles kõiges süüdi on? Ega ometi mitte muusikatööstus? Ei, loomulikult mitte. Süüdi on Julian Assange!

Õnneks ma siiski leidsin piisavalt vana versiooni youtube'st, minust te veel niipea lahti ei saa... =P

Movie Madness IV

2010-12-07T23:22:00.006+02:00

Kuulan mina rahulikult oma iPood'i ja näen et tuli uus sõnum.

2010/12/4 mina2t :
> paar filmisoovitust
> kui peaks igav hakkama
> the town, pangaröövlitest, oli fun vaadata.
> easy a, tundus oleva tüüpiline teismeliste ameerika komöödia vms, aga tuli
> välja, et ma vaatasin seda vist kaks või kolm korda, kahe päeva jooksul.
> repo man(umbes kolmveerandi peal, on üks .... huvitavamaid? jah,
> huvitavamaid seksisteene üldse, mis ma filmides olen näinud)

Valhalla Rising (2009)

Eepiline maastik, puhas heli ja Mads Mikkelsen. Edasi läheb film allamäge. Nelja miljonisse eelarvesse oli ära mahutatud umbes 120 rida repliike, üks paadisõit ja tund viiskümmend inimesi kaugustesse vaatamas. Vähe sellest, kunstilise filmina oli selles ka kõvasti kohti kus vaiksest setting kaadrist mingi koheselt üle lärmakale setting kaadrile. Tegelikult koosneski film enamasti setting kaadritest. Pean tunnistama, et ma ei ole ammu nii igavat filmi viitsinud vaadata. Miks ma seda vaatasin? Et ma saaksin selle kohta kirjutada, et see on tõsiselt igav, ning ma tahtsin teada mis juhtub lõpuks. Aga ei, seda ei vaevuta selgitama...

Kaks Tom Hanksi kuuest (2\6 TH)

Easy A (2010)

Suhteliselt tavapärane teismeliste komöödia, aga kuna siin oli väga vähe jalaga-tagmumikku huumorit, siis oli see isegi vaadatav. Filmis oli muidugi tohutult vigu, aga metanaljad teenisid need tagasi. Also, protagonist Olive (Emma Stone) nägi suht hea välja. Ning mis kõige hämmastavam, ma suutsin isegi mõne tegelasega relate'ida ja leidsin, et valikud mis nad tegid ei olnudki kõige hullemad. Asi mida ma ei suutnud teha Harry Potteri ja muude sellistega.

Kolm Tom Hanksi seitsmest (3\7 TH)

Repo Men (1984)

Kuna Doc ei märkinud ära millist versiooni vaadata, siis alustasin vanemast. Algus ei olnud just paljutõotav, aga see on petlik. Otto (Emilio Estevez) on noor tüüp kes värvatakse vastu inimestelt liisingu ületanud autosid tagasi võtma. Üsna pea saab selgeks et tegemist on väga Guy Ritchie'liku filmiga vanade(noorte) heade National Lampooni tegelastega. Nimelt ajavad kõik taga ühte autot mis ei ole tegelikult see mis ta paistab. 20% humoorikam kui ma alguses ootasin.

Kaheksakümend kuus Tom Hanksi saja viiest (86\105 TH)

Repo Man (2010)

Olles enne vaatanud '84 aasta versiooni pidin natuke pettuma. Jude Law räägib küll laheda aktsendiga, aga see ei päästa filmi. Tegevus toimub lähitulevikus ja peategelane töötab samal alal nagu Otto eelmisest filmist, aga tema alaks on tehisorganid. Risky business kui maksmata jätad ja keegi su kopsu eemaldama tuleb. Siiski siin on ka paar head nalja, suurim neist arvatavasti klientide kaebuste osakond. Kuigi pean veel mainima, et lõpp oli ettearvatav koheselt kui Jake mainis 5M'i. Kes ei tea, peab Minoroty Report'i ja Vanilla Sky'd vaatama. uuesti. Mis tähendas, et see kummaline seksistseen toimus kõik [SPOILER].

Viisteist Tom Hanksi kahekümne kaheksast (15\28 TH)

Disclaimer: Tegu ei ole arvutustega vaid arvamustega. Ära vingu. Üleüldse mida kuradit sa sellel veebilehel teed?!

The Social Drifter

2010-12-03T18:05:00.003+02:00

Olen avastanud, et konkurents ei sunni niiväga tagant kui tahe asjadega kursis olla ja neid arutada, sest god knows mul ei ole enam paljude inimestega midagi rääkida ja väga vähe nendegagi kellega ma juhtun rääkima. Seetõttu on näiteks Doc innustanud mind läbi sööma sellistest mängudest nagu CoD: Blops ja MoH. Hell, ma isegi tegin sellise julma asja nagu mängisin uue NFS: HP täiesti läbi. võitsin kõik sõidud ära ja vihastasin ennast mängu peale mitu korda sõgedaks. Srsly, ma tahan mänge mis ei peta, et võita.

Samuti hoiab Doc üleval minu pidevat SGU ja BBT vaatamist, loomulikult vaatan ma siis ka Castle't ja kui sinna lisada päris kogukas podcastide arv, siis ei jäägi nagu aega üle. =\

Olles avastanud, et haiglad on väga ägedad kohad hängimiseks, pean tunnistama, et sellel on ka paar puudust. Nimelt, ei saa seal korralikult süüa. Ma olen viimased kaks päeva toitunud ainult kiirtoidust. See ei mõju mulle eriti hästi. Samuti selgub, et ma olen krooniliselt alergiline haiglate vastu. Nimelt on seal nii palav et silmad kuivavad ära ja hakkavad valutama. Tekitab rämedat väsimust... või keegi oli narkoositoru lahti unustanud.

PS. Eilse tähistamiseks muudan pilti =P

Why, hello...

2010-11-29T05:37:00.003+02:00

Her long flowing blonde hair was a mess, covering half her face, but in this dark moonlit night it looked as if a fairy had sprinkled some sparkly-dust on her. The silky blanket she was holding onto, covered her just enough to let your mind wonder about all the hidden features of this girl. She had her eyes open, but they had no fear in them, only knowledable good.
I may have smirked at this point.

Varahommikud on nii ilusad, eks. Eriti kui sul on neid kellegagi jagada.

Dunewolf just mängis seda, par my request.

Broken Keypad

2010-11-21T01:16:00.005+02:00

Viimasel ajal on inimestele ette jäänud minu oskamatus korralikult kirjutada, aga ma pean siiski enda kaitseks ütlema, et asi on klaviatuuris mis väga hästi kõiki tähti ei loe. Niiet kõik kes te juba vikateid ja pitchforke teritasite peate rahulikult koju tagasi marssima.
Tegelikult vahel tulevad kirjavead ka sellest, et ma väljas märjakäes või halva loetavusega ekraanil kirjutan. Aga see ei ole see millest ma kirjuada tahtsin.

Kõigepealt, põhjus miks ma ammu midagi kirjutanud ei ole on lihtne - Fallout 3 New Vegas. Falloutile kombekohaselt olen ma umbes 80 tundi mängus ja ma ei ole ikka veel kõike ära näinud mida ühe playthrough'ga saab kogeda. Mängin hetkel oma tavapärast tüüpi - guns, lockpicking, medicine ja science on põhjas, ülejäänust eriti ei huvitu. Olen ka hea karmaga. Järgmine kord proovin olla evil melée psycho bitch.
Psychodest rääkides, sain ära proovida uue NFSi (Hot Pursuit) ja peab ütlema, et olen rahul. Muidugi peale NFS: World'i on kõik rallimängud head.

Ajaviiteks, kui ma parajasti Castle't vaatan või podcaste kuulan olen proovinud ka joonistada meie projekti raames Doc'i ja Lox'iga, aga see ei ole eriti hästi välja kukkunud. Kõige raskem on tabletile selgeks teha, et ma sirget joon tahan teha. Ringe ei oska ma paberipeal ka niiet seal ei ole mul kedagi süüdistada. Proovin homme testpildi ka facebooki üles riputada aga ma ei anna pead, et see õnnestub (read: I'm embarrassed).

Doc'ist ja Lox'ist rääkides, siis viimane jõudis ka eestise tagasi, korraldas mingi autosõidu ja siis kadus uuesti ära. Meh. Ja veel siis kui meil LAN planeeritud oli (kuhu mõlemad muide kohale pidid tulema). Aga vähemat oli autosõit päris fun. Ma kardan siiamaani parklaid. Srsly. Ja ma arvan, et üks rändom inimene on alustanud oma auto lukustamist kui ta pangaautomaadi juurde läheb, hehe. Külastasime Salvesti parklat ka muuhulgas, aga miskipärast ei jõudnud Statoili. Samuti sain ma selle õhtu jooksul palju süüa tänu Metrole.

Järgmine päev tuulasin natuke oma kaustades ringi ja leidsin, et seekord peaks mängima GRAW2'te, Alien Breed 3'e ja COD4'ja kui Doggy ka tuleb. Ma olen täiesti kindel, et ülejäänud mängud valitakse kohapeal väga kiiresti välja. Ma kardan ainult, et need on GTAIV ja SupCom 2. =\

Reedel oli ka õhtune airsoftimäng. Tegemist oli rollimänguga, aga kuna pooled venand otsustasid kuhugi LANile minna, siis ei tulnud sellest suurt midagi välja. Aga niikaua kui see kestis oli tegemist siiski väga laheda mänguga. Mina mängisin cockney aktsendiga britist varast kes miskipärast rääkis väga tugeva ameerika aktsendiga tingitud faktist, et ma ei teadnud misasi on cockney aktsent ja kui ma teada sain siis avastasin, et seda asja on jube õppida. Kadri tegeles enamasti venkude peale karjumisega ning neid prostituute ja narkootikume kasutama kutsumisega. Meie suur juht kadus juba esimeste minutitega igaveseks ning väike vaikne Siim käis venelasi maha laskmas hämmastava efektiivsusega.
Venelased ise jagunesid kahte rühma - Pets, kes oli narkolaksu all ja teised kes otsustasid mingi künka otsa ronida, umbes meie suunas tulistada üritasid ja siis enesetapu korraldasid.
Ilm muidugi ei soosinud ka mängu. Mitte et mul midagi jaheda vihmase ilma vastu oleks, aga selline kliima ajab kaitseprillid pea koheselt uduseks.

Varsti võibolla tuleb ka p3b'sse varsti uut kontenti. Ma arutan sinna oma D&D kampaania kohta infot üles panna, kuna kogu universe info on samas serveris.

Explosive Dung pt.1

2010-10-23T11:41:00.004+03:00

Sounds familiar, eh?

Soon

2010-10-20T21:10:00.001+03:00

Very soon, I tell you. Very. Soon. õ_0

EXTRA no-LIFE!

2010-10-15T10:07:00.005+03:00

Ughh... olen juba varunud endale natuke energiajooke ja uue kohvi ostnud. Miks? Sest ma juba annetasin extraLife'ile ja nüüd on vaja sellest osa ka võtta. Tegelikult oleksin tahtnud veel natuke annetada St. Mantooth'ile kuna mul hakkas tast nii kahju. Viimase SG Browni osa ajal oli tal ainult ühe päeva eest raha. bawwww

Kuid ma veel ei tea mida peaks mängima? Vaatasin, et teamIGN mängib igasuguseid imelikke asju ja kuna nad on online (mitte ainult ustreamiga) siis võiks ju mõne nende mänguga liituda. SG Brown mängib muuhulgas ka 6h järjest RockBand'i. Also, neil on päris lahe bet, kes kõige vähem annetuse CMN'i jaoks teenib, peab enne uut aastat terve Halo: Reach'i läbi mängima. Me kõik teame kui nüri kogemus see võib olla.

Mul on veel STALKER: CS pooleli agakuidagi imelik on 'jätkata' millegi mängimist. Õigem oleks midagi otsast peale alustada.

Also, wtf.

Karma-chamelion

2010-09-28T04:35:00.003+03:00

Jälle kord on päev õhtusse veerenud ja siis kohe peale seda tagasi hommiku peale kukkunud. See ei juhtu teps mitte liiga vara, sest ma olen öö otsa saanud vihastelt inimestelt sõnumeid (IRC, WLM, SMS). Srsly, ma üldse ei imestaks kui ma võtan hommikul postkastist koos ajalehega välja kellegi kurja (aga üllatavalt hästi lõhnastatud) kirja.

Süüdistan selles kõiges fakti, et ütlesin kogemata Andy'le, et mul on lootust oma karma natuke rohkem tagasi nulli poole saada...

Siiamaani: nikastasin jala ära, sain tugeva sinika südame piirkonda, lasti nägu veriseks (kurask tilkus särgi peale ja mul on pesumasin paranduses) ning MRSi klaas lasti ka katki.

Hea uudis on see, et samas tempos jätkates peaksin karma tagasi normaaltasemesse saama umbes kuue aasta, kahe kuu ja viie päevaga! Halb uudis on see, et samas tempos jätkates oleksin ma kaks korda lühema ajaga kabjad pange visanud. Mõnikord lihtsalt oled sellises lose-lose olukorras, meh.

Also, need kes teavad misasi on scene ja kes on Artic0ne, teavad, et hiljuti tehti eepilist internetiajalugu ja mul oli au olla sellega seotud (mõned ajavad siiamaani quakenetis juttu).

Another epic journey ends

2010-09-21T00:53:00.003+03:00

Fucking vihm. Jälle vihm. Iga pagana päev vihm. Mul on tunne, et ma peaksin asetsema kusagil amazonase alamjooksul ja seda kõike papüürusele kriipima. Tegelikult ei ole ju nii kaua sadanudki ja üldse mitte nii kõvasti.

Kella seitsme paiku õhtul, umbes täpselt siis kui me olime Rommiga märklaua aluse kokku pannud ja hakkasime seda maasse kaevama (tegelikult tegi Romz kogu raske töö ära), otsustas ilmataat vetevalla valitseja ja emiiriga kokkuleppe teha ning avas taevaväravad lastes kogu põrandaloputusvedelikul meie maale sadada. Jah, meie ülesandeks oli sellel aastal sügisesel ööraännakul airsofti kontrollpunkti majutada.

Esimene tiim "Rändajad" jõudis meie juurde umbes 2300, edasi tuli paar tundi vaikust ja siis hakkasid teised tiimid ka üksi-kaksi kohale ilmuma. Päris fun oli vaadata kuidas erinevad inimesed juba relva erinevalt hoidsid, aga kõik said adekvaatselt hakkama ja keegi ei kurtnud midagi. Rommi isa idee meile mingisugused vihmamantlid kaasa anda oli selleks hetkeks juba hindamatu. Samuti kuulsime tiimide käest kommentaare, et lõpuks ometi kontrollpunkt mis oli korralikult ära märgistatud. Ainsaks kes midagi tähele ei pannud oli viimane tiim keda me teenindasime, "Vääritud Tõprad" kes otsustasid 180 kraadi valest suunast, läbi tihniku meile läheneda. Tahaks veel ära mainida tiim "Punk n' Rock" kes otsustasid terve trassi ilma lampideta läbida. Brave men. Samal teemal jätkates - väga palju naisi olid üritust kaasa tegemas, üllatav lausa.

Kes teab, võibolla oleme kevadel ise platsis oma meeskonnaga =P

Täna boonuseks unetuile kaks videot:

Mafia I: The city of Lost Heaven

Mafia II

Good night, good fight.

I think I just came...

2010-08-31T20:51:00.000+03:00

15,400 inimest?!

2010-08-26T12:03:00.003+03:00

C'mon, siin ei toimu ju midagi!

'neways, tuju on hea ja ilm ka meeldiv. Asi on vist selles, et sain lõpuks süüa. wohoooo! (Mulle meeldib süüa teha, aga mitte endale)

In eighteen-hundred-one the Revolution had been won
And Uncle Sam’s favorite son had a job he needed done
Which brought Jack to a lady, both beautiful and smart
Who found his mix intriguing—a scoundrel with a heart!
From the halls of Montezuma to the shores of Tripoli
There was never a leatherneck braver, a Daring Dragoon is he
He’ll halt the bold advance of Napoleon’s attack
There ain’t a French or pirate rogue who don’t know Jack!
From the halls of Montezuma to the shores of Tripoli
Sailin’ round the bloody world to defend democracy
And when ya need a fightin’ man ya’d trust to watch yer back
Just ask the bloke right next ta ya—it’s… Jack!

Tegelikult, vaadake ka.

Electronics and Sciences

2010-08-25T13:57:00.008+03:00

Kuna enamvähem kõik inimesed kellega ma kunagi kohtunud olen, on hetkel vales linnas, riigis, ajavööndis või poolkeral siis tuleb oma aega sisustada muude veidrustega.

Esiteks võtsin selle neetud G36 versioon 3 mechboxi viimaks lahti. Esimene asi mis meelest läks oli vedrule survet avalada ja nii ma nägin oma silme all väga kiirelt toimumas reaktsiooni kus vedru vabastas endalt ise pinge ja võttis gearboxist lahkudes kaasa ka vedrujuhi ja kruvikeeraja ning bevel hammasratta. Mul oli põhjus ka seda lahti kakkuda muide. Nimelt oli pistoni nozzle lahti tulnud ja ei lasknud kuuli salvest torru. See probleem sai kiirelt korda.

In hindsight, oleks pidanud laualina ära võtma...

Puhas töölaud

Teine tõsisem osa algas siis kui ma proovisin mechboxi uuesti kokku panna. Selgus, et päästiku vinnastus vedru oli valesti paigutatud. Samuti sain teada, et ma ju ei näinudki kuidas õige paigutus on (ICSi versioon 2 mechbox on täielikult godsend selle poolest). Natuke guugeldamist andis rahuldava tulemuse kuid nüüd ma pidin ootama kunas ma saan endale abi palgata, kes suruks vedru kokku ja paneks pistoni paika kuni mina tegelen trigger assembly, boxi pealmise poole ja hammasrataste paigutusega. Koer oli kolme keedukondi ja juustusaia eest nõus ajsa ära tegema (kõva kaupleja!).

Väga, VÄGA palju määret...

Mechbox on lõpuks koos, yay! Väike test - kõik töötab! But stick with me, my story gets better! Tagasi alumisse recieverisse pannes tekib tõrge. Mootori juhtmed ei taha ära mahtuda ja üks põhjakruvidest puurib faasi (tegelikult tinglik märge) juhtmest läbi. Ning sinnamaale ma sellega jõudnud olengi, faasijuhe vaja välja vahetada. Muidu on olnud fun tutvuda ka v3 karbiga, aga näpud on valusad ja lõhnavad rämedalt tavoti järgi. Kahju ka sõrmusest mis Helen mulle kinkis, mingi jupp tõmbas sinna täkke sisse.

Also, siiamaani on üle jäänud üks väike vedru, mechboxi kinnitus klamber, kaks saibi ja üks kruvi. Go figure.

Päeva lõpuks on natuke veini hea asi mida õliste kätega tarbida...

Teine ajaviitja on olnud filmid. Kuna ma ei ole viitsinud väga pikalt midagi vaatamas käia (viimati Inception - soovitan) siis tuleb teiste kinujuttudele järele jõuda oma hubases kodus, näpud meeldivalt tavoti lõhnalised =p.

Numero Uno oli seekord 9 (2009). Ei, mitte see muusikal. See teleasi ka mitte. Tegmist on väga Tim Burtonliku animatsiooniga mis põhineb Shane Ackeri samanimelisel animatsioonil neli aastat varem. Mis on äärmiselt suur kokkusattumus, sest tegu on Shane Ackeri enda filmiga mida lavastab ei keegi muu kui Tim Burton! Tõsine kultuspärl millest on kahju, et keegi seda siinmail ei tea (kas see üldse oli meil kinodes? vist mitte). Doc soovitas seda ja tal oli tuline õigus, seda tuleb blu-ray kvaliteedis vaadata (1080p full HD). Trailer räägib enda eest.

Hinne: Viis ja pool Tom Hanksi viiest.

Teiseks sai läbi raske konkurentsi The Expendables (2010). Kui on olemas guy flick siis see on selle definitsiooniks. Stallone enda lavastatud film temast ja tema parimatest sõpradest troopilisel saarel puhkusel. Ei oot...

Parim koht on vaieldamatult see kus Willis küsib Stallone'lt Schwarzenegger'i kohta ja Sylvester vastab: "He wants to become the president" võttis mõtlema küll.

Hinne: Neli Tom Hanksi seitsmest.

Iron Man 2 (2010) oli kõige selle filminduse vahepeale nagu puhang värsket õhku. Asi on võibolla selles, et ta on üks sümpaatsemaid Marveli kangelasi. Filmis oli huumorit tunduvalt rohkem kui mõlemas eelmises kokku ning see isegi ei pidanud seal olema. Action nagu alati hästi tehtud, aga mind väga tõsiselt häiris fakt, et Nick Fury on mustanahaline, olgugi, et teda mängib Samuel L. Jackson. Nick peaks olema see valgenahaline ameerika kindral kes räägib tugeva lõunaosariikide aktsendiga ja käib isegi pesus koos suure kuuba sigariga.

Hinne: Kaks ja pool Tom Hanksi neljast.

Esimene kord kui ma nägin Craig Fergusoni saadet, näitas ta klippi filmist Knight and Day (2010) ja tunnistas, et enam ta Tom Cruise üle nalja ei heida. ma arvan, et siia ei ole vaja isegi hinnet panna, lihtsalt tunnistama, et see ei ole päris sama hea huumoriga kui Iron Man 2, aga siin on rohkem kohti kus sa mõtled, oma lojaalsustele ja sama ka tegelaste kohta. Hea lüke oli pidevad uimastamised, mis olid kõik vaataja perspektiivist.

Sorcerer's Apprentice (2010) featurib ligi milleeniumi vanust Nicholas Cage, niiet väga halb see olla ei saaks kui võta näpust. Lugu iseenesest oli juba väga cheesy. Võlur Merlin ja gäng Morgana vastu. Efektid olid jällegi head, aga stoori pacing oli väga paigast ära. Pärast vaatamist jäi mulje nagu tegu oleks olnud 70 minutlise filmiga. Miks metallist lind teeb päris linnu häält, jäi mulle ka mõistatuseks.

Hinne: 28 Tom Hanksi saja kolmest

So Typical...

2010-08-17T07:20:00.005+03:00

Pikne sähvib akna taga, helilained värsitavad aknaid ja mina istun arvuti kõrval, rõdu ukse ees ning taustaks jookseb internetist striimiv kaminatule prõksumine (photohoppisin kunagi ammu täpselt sellise hetke jaoks endale leeke). Käes on mul väike pokaal mingisuguse tundmatu punase veiniga ja vaatan kuidas paar maja kaugemal, kusagil Narva maantee ääres midagi põleb. Kohutavalt palju vett tuleb taevast alla. Ma saatsin spetsialistid probleemiga tutvuma. Keldrist raporteeriti, et 20cm vett on põrandal (preaguseks on juba natuke üle poole tunni sadanud), Ise tähendasin, et rõdu ajab üle ääre vett välja väljast tuli info, et tänav on ka niiske.

Aga kui hetke romantika välja jätta siis tuleb tunnistada, et viimased päevad on üpris aktiivsed olnud. Ja ma ütlen päevad, sest magamatus on ajaarvamise väga sassi löönud. Kunagi pärast Dingotowni tuli Doc minu juurde ja meil tekkis plaan. Nimelt oli Op HBC viimasel ajal meid väga ärkvel ja tegevuses hoidnud ning me ei olnud saanud teha seda mida ihkasime.

Jup, õige, LAN!! Seekord koosnes see küll ainult kahest mängust, aga see-eest tegime puhta töö.

Kõigepealt GTA 4. Tegime ära kõik missioonid mida annab kahe inimesega teha ja siis Free Ride kuni õhtuni. Tüdimuseni.

Oh, look. Car thingies!

Edasi otsustasime käsile võtta Splinter Cell: Conviction'i mis meil kunagi ammu pooleli jäi. Seekord tegime natuke ühte teerorist hunti ja siis Co-Op stoorit, ning peab tunnistama, et lõpuks oli meil juba skill täielikult olemas. Polnud mingisugust probleemi kordineeritud elimineerimisi planeerida ja läbi viia kordagi kahtlust äratamata, ent sellegi poolest läks mõne koha peal natuke valjuks aktsioon. Kõige närvesöövam oli koht kus me pidime viie minuti jooksul neli terminali ära häkkima ja ma sain vigastada täpselt peale viimase terminali häkkimist. Nagu alati olin mena Archer ja Doc oli Kestrel.

Doc piinab kedagi informatsiooni saamise eesmärgil.

Doc tellis endale hiinast piibu, shit's awesome. Võttis sõna otseses mõttes hingetuks. Samuti läheb ühe piibutäiege mingi kakskümend minutit aega.

Dingotown

2010-08-15T03:05:00.004+03:00

Probleem andis endast teada kui Dingotowni biokeemipuhastusjaamas toimus järjestiku neli plahvatust. Kardeti terroriakti. See algas nagu iga tavaline häireolukord, ehk siis kohal oli ainult D-kompanii, ning seegi mitte täielik.

Alustuseks paar drilli kuni otsese väljakutseni. Kuna võimaliku sihtmärgi plaan oli meil enamasti teada, siis Sarge tegi kohe mingi skeemi ja me harjutasime liikumisi antud tingimustes. Kõik möödus väga sujuvalt ja meil tekkis isegi lootus, et võibolla ei tulegi minna korda majja lööma ja me saame tagasi koju oma toimetuste juurde minna. Viskasime isegi nalja pea kõigi kohta kes staabis olid. Hämmastaval kombel ei maininud keegi mind. Loomulikult jäeti välja ka Sarge ning igaks juhuks ei tahetud Rambot ka vihale ajada enne kui vaja läheb. Parajasti oli käsile võoetud kõik pintsaklipslased ja muud ametnikud kui ühtäkki tuli saatuslik kõne. Häda on lahti ja neil oli meid vaja. Sarge pani komunikaatori käest ja andis käsu trasportöördiele minna.

Teekond ei olnud just väga pikk, aga auklik. See andis tunda mu alalõuas (keelt peab ikka hamamste taga hoidma). Kui me jalastusime oli juba pime. Teine tiim, ehk siis Rambo ja Snake Billy-Boy juhtimisel, läks kontaktisikuga kohtuma, aga me saime märguande, et teda ei ole seal. Edasi läks kõik nagu treenitult - tiim kaks teeb katet kuni tiim üks liigub administratsiooni. Möödaminnes nägime kedagi teise korruse aknast välja rippumas, poodult. Samuti oli hangaari põrandal ka üks laip, meil ei olnud aega nende identifitseerimisega tegeleda. Kohale jõudes oli näha, et siit oldi kiirelt lahkutud: keegi ei jätaks salastatud dokumente niimodi laiali. Samal ajal kui Sarge tiim kahe kohale kutsus vaatasin kiirelt dokumendid üle. Mitte midagi eriti huvitavat kui üks "Soldier" ajakiri välja jätta, aga see ei olnud aeg ja koht ajaviitelugemiseks. Keemiahooned on mulle juba ülikooli ajast judinad peale ajanud. Enamsti oli tegu ainete nimekirjade ja transpordi manifestidega mingisugune ajakava või kontroll järjekord oli ka, aga ma ei jõudnud süveneda.

Sarge leidis maja plaani ja asus kohe korda looma ning käsklusi jagama. Snake ja Rambo saadeti elektrit tagasi lülitama, et me ei peaks pimeduses komberdama. Mina ja Smokey läksime vaatasime meditsiini ruumi üle. Ravimeid seal oli aga need olid kõik segamini. Kahtlustasin foul play'd. Tagasi jõudes tahtis Sarge mind ja Smokey'd saata ülesse korrusele raadioruumi aga enne kui me liikuma jõudsime hakata, tuli Rambo tagasi ja ütles, et John "Snake" Blisken on surnud. Tal endal oli pikka lõikehaav paremal käel ja poomisjäljed kaelal. Andsin talle esmaabi meditsiini ruumis ja me Smokey'ga läksime oma endise ülesande juurde tagasi.

Teisel korrusel oli õhk puhas, ainult üks laip järgmises ruumis. Raadio oli katki rebitud ja ümber lükatud. Midagi väga katki tegelikult ei olnudki, aparaat kasutas plii akut ja see oli viga saanud ning hape oli kahjustanud tükiplaate. Vahepeal kostus all ruumides relva laske. Kasutades vana taskunoa tehnikat, juhtisin paar kondensaatorit läbi söövitanud kohast mööda kraapides vanad rajad üle ja tinutades otsad uutele (Smokey aitas siin oma imeliste leegitootmisoskustega). Olin õiged otsad välja otsinud kui Sarge kutsus meid alla administratsiooni ruumi.

Kohkunud ilmega Rambo teatas, et nad olid just Snake maha lasknud. Ma ei saanud väga hästi aru... teda löödi ju kirvega selga. Sarge ütles, et nad vedasid laiba meditsiiniruumi. Ma käisin seal ja ruum oli tühi. Tagasijõudes arutasime, et võibolla on terroristid või kes iganes siia rünnaku korraldasid ta mingeid adrenaliini-stimulante täis toppinud ja saatnud meid hirmutama ning hiljem laiba minema vedanud. Spekulatsioonideks ei jätkunud kauaks aega, sest Sarge oli leidnud paberites tuhnides ühe ohtliku biorelva ja saatis Billy-boy koos minu ja Ramboga seda ära tooma kui anum veel kinnine on. Selleks käisime me Billy'ga enne transportööride juures bio-ülikonda toomas. Möödaminnes märkas ta veel, et see laip mis hangaaris asus oli kadunud. Läksime kiirelt tagasi ja asusime bio-osakonna poole liikuma.

Ühes ruumis kuulsime mingeid kahtlasi hääli, see oli ka esimene kord kui ma kaitseriivi maha võtsin. Astudes natuke edasi, märkasin ruumi nurgas üht tüdrukut nuuksumas. Tuvastades, et tal ei ole relva sisenesime ruumi ja kiire vaatlusega sai ka selgeks, et pindmisi vigastusi tal ei olnud. Verine oli ta küll. Küsimustele ei vastanud, ta oli ilmselgelt shokiseisundis. Sel hetkel soovisin Snake kohalolu - ta oleks suutnud iga neiu rääkima panna. Ma ei ole inimestega nii osav mis arvatavasti põhjendab ka mu ülihead skoori oma erialadel. Ma andsin Billy'le ühe rahustava tableti mida neiule anda kuna mind kutsuti tagasi Sarge juurde.

Jõudsin meditsiiniruumi kus avanes päris võigas vaatepilt - Smokey lamab voodil pool sisikonda väljas. Tol hetkel ma ei uskunud, et oleks võimalus ta elu päästa, aga ta andis mulle hea idee. Smokey'lt võib alati tuld saada! Peale haava puhastamist põletasin selle kinni. See ei olnud püsiv lahendus, aga lahingualast väljaspool võib hiljem uuesti opereerida, hetkel oli tähtis verejooks peatada, et ta peaks niikaua vastu. Paar hetke varem toodi ka shokiseisundis tüdruk minu juurde miditsiiniruumi. Mul ei olnud hetkel aega jälgida kuhu ülejäänud läksid - Smokey oli vaja kinni siduda ning meie ainus elus kohalik liikus väga ukse lähedale nurka kus oli mul neid mõlemaid raske kaitsta.

Ümberveenmine põrus ja hakkasin just Smokey poole tagasi minema kui keegi tuli uksest mulle kallale. Ehmatusest kukkusin pikali aga sain ta maha lasta. Hetk hiljem kui olin ennast püsti seadnud lendas sisse järgmine, kes kohe mitte ei tahtnud kuulirahe all ära surra ja komistas mulle otsa. See, et ma keset tuba olin arvatavasti päästis tütarlapse kes kohe ukse kõrval nuuksus. Smokey pani meie üllatuskülalise ja minu käe põlema. Tagantjärele vaadates võiski see mu päästa, kohene napalm ainsale kohale mida tundmatu suutis vigastada. Samuti kui ma vastu lauda kukkusin siis lõin jala väga valusalt ära. Enne seda kui ma jõudsin ennast ravida tuli Sarge sisse ja me käskis meil üles, raadioruumi minna. Möödaminnes haarasin ühe kahtlase ampulli kaasa, kui me siia tagasi ei jõua on vähemalt mida analüüsida.

Billy või keegi haaras Smokey kaasa ja mina võtsin neiu ümbert kinni ning talitasin ta teiste järgi. Trepil toimus kontakt vastasega, keegi lõi Sarge lõuast tüki välja. Samal ajal suutsin ainult mõelda isikust keda ma aitasin - Kuidas on võimalik, et sellises kohas on ainus elus isik naissoost (statistiliselt on see tõenäosus alla kümmne protsendi) ja miks ta kardab meid? Me tulime ju appi.

Raadio ruumis andsin veel esmaabi inimestele, Smokey'l oli õlas haav. Ja mingi hetk kaotas ta oma vasaku käe sõrmed. Ma ei tea kuidas üks inimene võib nii palju kannatada ja siiski teha nalju päevapoliitilistel teemadel. Sellest hetkest hakkas aeg tiksuma, ma tegin meditsimeerimeise kõrvalt raadio ka korda aga mu enda tervis läks järjest halvemaks. Ma ratsionaliseerisin, et kui tegemist võib olla infektsiooniga (me olime siiski biokeemiapuhastusjaamas) siis võib kasu olla vereringluse aeglustamisest ja vererõhu madaldamisest. Ma ei tahtnud seda teiste peal proovida ning võtsin ise kogu doosi sisse. Enne seda läks mul aga süda pahaks ja ma tühjendasin oma mao aknast alla mis tähendas ka maohapete kiiremat funktsiooni ja antud droog mõjus natuke kiiremini ja võimsamalt kui ma arvasin.

Kui Sarge ellujääjaga rääkis siis kinnistus üha enam, et see naine on meist täiesti ära hirmutatud, ma oleks aru saanud kui tegemist oleks olnud ainult Sarge'ga kel oli lõug täiesti katki (aga kes sellegi poolest suutis perfektselt rääkida - mõni inimene on lihtsalt andega sündinud) ja nägi väga räbal välja, aga ei, ta kartis kõiki. Peale seda kadus mul pilt korraks täiesti eest ära - ainult ähmased helid kostusid läbi uduloori, kui Anthony "Acid" Washington oleks meiega sel missioonil kaasas olnud, siis ta oleks täpselt seda tunned teadnud. Tol hetkel tundus magama jäämine üks parimaid asju mida teha, aga see oli ainult petlik emotsioon.

Sarge oli Billy-boy ja teised alla mingisugust konteinerit tooma, aga midagi läks valesti ja ma pidin alla sööstma. Ukseavast läbi oli näha kuidas pool järgmisest ruumist oli juba leekides, Rambo oli mingisuguse asjaga pihta saanud ja ma asusin teda kohe laatsaretti (raadioruum) vedama. Terpil olles nägime, et üks ründajatest oli meie endine kamraad Snake. Enne kui ma teda ravima suutsin hakata kaotas ta pulsi ja pea koheselt peale seda tuli mulle kallale, kui poleks olnud Sarge ja Billy-boy kiireid päästikunäppi (Sorry Smokey) siis ei oleks alles kedagi kes viitsiks nii pikka proosat kirjutada sel ajal kui ta peaks raportiga tegelema. Selleks hetkeks oli meil selge, et laibad ei jää surnuteks ja Sarge lõikas Abraham "Rambo" Farawelli pea kirvega maha. See oli liiga võigas, et pealt vaadata ja ma keerasin pea ära.

Sarge teatas, et abi jõuab varsti. Medivac ja Hazmat on teel koos lisajõududega. Me peane ainult õigel hetkel maandumisplatsi jõudma. Ta oli suutnud ka neidise maha rahustada ning eraldas talle tulirelva (mitte, et meil neist puudust oleks olnud). Tema teadis kohaliku ala kõige paremini ning liigub seega ees, mis tundus natuke ebastandartne kuna tüdruk mitte ainult ei olnud 20 minutit varem shokiseisundis, vaid arvatavasti ka rahusti mõju all (kui Billy selle talle sisse söötis).

Viimaks see taevalik kopteri heli saabus, iga rootori tiir suurendab me lootusi sellest jamast eluga välja tulla. Me liikusime alumisele korrusele ning hangaarist välja kui järsku tulid endised kamraadid ja inimesed keda ma saan pidada ainult puhastusjaama endisteks töötajateks meile igast suunast kallale. Ma lasin ühe neist maha, Geral "Sarge" Hill kukkus pikali minu silme all, keerasin korraks ringi ning ei näinud ei Bill "Billy-boy" Cantilena't ega Oscar "Smokey" Blankman'i. Kontrollisin Sarge' pulssi, seda ei olnud. Dingotown jäi väga heast inimesest ilma. Tõstsin uuesti pilgu ja nägin, et eespool olid püsti ainult meie müstiline teejuht ning keegi tundmatu, tahtsin tema poole tuld anda, aga järsku läks kõik valgeks. Tundmatu isik lendas kuulirahe all tükkideks ja siis tulid teised, hazmati kollastes ülikondades, aga relvadega ja haarasid mind kaasa. Mulle topiti hapnikumask ette ja ning lükati kopterile. Rüseluse käigus ei näinud ma mis sai teisest ellujääjast. Ukse vahel välja piiludes ei olnud temast enam jälgegi.

Helikopteri uksed olid juba sulgunud kui kõik tegelikult paika loksus. Kas tõesti on D-kompaniist järel ainult üks inimene "ja seegi patsifist" nagu Snake oleks öelnud.

Ei ole vahet kas sa oled tõsine rahuarmastaja või kahe-meetrine tapamasin, kõik kardavad tundmatut. Kas mul õnnestus see asi enda süsteemist välja saada? Kas keegi on veel nakatunud? Tähtis oli sel hetkel kõiki silmas pidada ja loota, et Langley's on korralik detox süsteem. Miks Langleys? Samal põhjusel miks see nii tekst vabas vormis kirjutatud on. Mitte ükski valitsus ei laseks sellisel asjal pinnale ilmuda. Ma tean, et see kirjutis seisab kusagil maa-aluses arhiivis Langley all ja nii ongi kõige parem. Paanika teeks asju ainult hullemaks. Natuke irooniline ju, liitusin ma Dingtowni rahvuskaardiga, et tuua tõde avalikuks ja näidata kogu seda propagandat läbi sõduri pilgu.

Signed,

Jake "Doc" Warrold, CPL

MOS 68WW1V

...ja ma ei saanudki teada mis selle kena neiu nimi oli...

Op HBC

2010-08-11T07:38:00.004+03:00

See ei ole uudne uudisteagentuur. See ei ole pesunööridepaigutus juhend. See on midagi salajast. Jälle. Aga see vähemalt on. Kas see on hea või halb asi, jääb juba igaühe südametunnistuse otsustada, aga uus vaatepunk on värskendav.

Ja peale selle rääkisin ma üle pika aja ühe väga kalli inimesega. Kahjuks mitte piisavalt kaua.

Uhm... rohkem ei ole midagi kõigi ohutuse huvides öelda.

Ilus hetk

2010-08-03T11:52:00.002+03:00

Tahtsin lihtsalt momenti jagada. Istun siin, rõdul, ühes käes kohvi ja teises saiakesed ning kuulan SG-Pink'i. Miks? Sest äsja lõppes meie väga tegus "päev".

Kõigepealt läksime Saadjärve äärde ujuma. Kaasa võtsime umbes kasti jagu õlut ja natuke nosimist. Olles tunnikese või pool madratsite peal veepinnal liikunud otsustasime välja tulla ja kuivada. Plaanis olnud support group ei läinud ka just kõigi paremini (Meil lihtsalt ei ole piisavalt muresid!).

Despite the ad-campaign, it not the cure for impotency that people hoped.

Edasi tulid Loom ja Doc plaanile LAN minu juures teha ja siis hiljem mulle ka öelda. Haarasime oma kraami kaasa ja tormasime arvuteid kokku panema. Kui Kristjan kohale jõudis, siis tekkis meil idee hoopis väljas istuda. Lammutasime terassil olnud mööbli lahti ja tassisime rõdule, seadsime arvutid üles ja panime internetsi ka sisse. Peamiselt mängisime terve öö Alien Swarm'i (mida muide saab tasuta Steam'ist) ja paanitsesime kui Facehuggerid välja ilmusid.

Mingi hetk läksid Loom ja Doc ära ning me jäime Krissuga kaksi teleshowsid vaatama. tema Top Gear'i ja mina CraigyFerg'i. Siis käisime Metros söömas ja jätkasime oma tegevust. Samal ajal tegin ma Red Faction: Guerrilla läbi ja registreerisin ennast ühele airsofti rollikale paari nädala pärast.

Mmmm... the cool breeze.

It's all normal

2010-08-02T02:59:00.004+03:00

Tegime täna päeval Airsofti. Ei olnud midagi korraldamisega seotud, see mäng oli meile endile. Kohale ilmusid Doc (Sergei Ivanovitš), Kristjan, Muhk, Python, Rebane, Margus ja veel mingid tüübid keda me veel nii hästi ei teadnud. Mingi tüdruk oli ka. Loom jäi natuke hiljaks. Minu kohta öeldi, et näen väga Special Forces välja, otsustasin seda komplimendina võtta.

See muide oli ka katsetus run uuele M16A3 relvale, mille ma hiljuti soetasin. Sergei oli impressitud laskekiirusest, Muhk ja Kristjan välimusest. Mina annan talle 278 millihelenit. Mõõdud on umbes 0,8 Guamok'i ja 0,3 Garfut. Kunagi hiljem, kui ma suudan Win7'mele selgeks teha, et SD kaardilugejad eksisteerivad, võin pildi ka üles panna ja kõik saavad ise hinanta.

Peale mängu, leppisime kokku homsetes plaanides (millest peaks Vuntsile vist ka rääkima) ja käisime Metros söömas. Seekord tegi heateo Kristjan. Läksime kõik eri teid pidi. Aga kuna Koer tuli oma rattale järgi, siis otsustasin temaga kaasa Krooksu minna, seal ostsin ühe õlle ja kohtusin Johka ja sõpradega. Dääm baikerid räägivad ainult baikidest. Kutsa näitas ka kõigile lõpuks oma viga.

Kutsa on jumala poolt neetud idioot.

Teise õlle tegi välja üks väga sümpaatne noormees ning siis ilmus välja Kembro. Natuke aega peale seda hakaksid kõik lahkuma ja meie Kembroga otsustasime minna Zavoodi, et lauajalkat taguda. Leidsime mängupartnerid pissavalt kiiresti, ent siis selgus, et minu skill level ei ole veel piisav, et sellisesse kõrgliigasse astuda. Peale kolme mängu lahkusime ja rääkisime natuke raamatutest. Ma sain lõpuks teada, et T. Pratchett'il on ka teisi häid tegelasi peale Rincewind'i. Samuti leppisime kokku, et tuleb LANi teha.

This guy seems legit.

It's Death again

2010-07-30T23:44:00.004+03:00

It's Death again – He's always there –
Watching, waiting, with a stare.
Every time I look behind,
Or reach to pull the window blind,
I catch a glimpse of grubby hood –
A little clue to where he stood:
The glint of light that caught the scythe.
Perhaps if I could pay a tithe…
But oh, no use, he'll never go –
The adamant phantom – don't you know,
He will but wait until it's time –?
For me to hear His fateful chime –
The toll that's only meant for me,
To say: 'You're next, it has to be…'

Eelmist õhtut mitte mainides, tuli välja, et me nägime päris head välja kui me kolmekesi Tserno ärasaatmisele läksime. Mina olin selleks hetkeks pea kaks ööd magamata, Lontu sai kaks-kolm tundi magada ja Robi vaatas öö läbi Burn Notice'i.

Üritusel oli päris palju tuttavaid, aga mitte ei olnud tahtmist ligi minna ja tere öelda. Mul tekkis tunne nagu kõik leinaksid rohkem kui meie. Asi on arvatavasti siiski selles, et kõik võtavad seda erinevalt vastu. Paljud nutsid, eriti esivanemad ja tüdrukud, aga see oli ka ettearvatav. Meie lihtsalt seisime vaikuses ja proovisime kõnet kuulata. Miskipärast ilmus ta nägu kogu aeg mu silme ette... creepy stuff (andke keegi teada kui ta kummitama tuleb).

Meie (või mina vähemalt) ütlesime oma hüvastijätud ja hakkasime astuma. Peale seda käisime Statoilis ja ostsime kohvi. Okie, MINA ostsin kohvi, teised ostsid latte't. Kõrvetasin oma keele ära ja siis läksime kõik koju... Nüüd olen jälle ärkvel ja pean mõtlema mida nüüd teha.

Requiescat in pace

2010-07-23T12:35:00.002+03:00

Tegelikult pidin juba eile midagi siia kirjutama. Mul olid paar head mõtet ja isegi tahtmist kirjutada kuna keegi tegi hiljuti märkuse sellel teemal, aga nüüd.... mai'tea.

Kujutage mu tänast hommikut ette. Ärkan telefonihelina peale. Robi. Mõmisen midagi ärkvelolekust ja lähen alla kohvi jooma. Telefon heliseb uuesti. Seekord on tegu Kirjuga kes ütleb mulle, et Rähni on surnud. Kulub päris mitu sekundit enne kui ma aru saan mida ta ütles ja et see ei ole nali.

Ma ei kujuta ette mida tema õde võib sellel hetkel tunda, või kas ta üldse teab? Ma sain aru, et see juhtus alles paar tundi tagasi, täna hommikul. Kusjuures Tserno just hiljuti ütles, et nüüd on ta oma elu mingile järjele saanud: elukoht, töökoht, etc. Ta küll kunagi ei kartnud surma, aga isegi tema saaks aru kui halvasti ajastatud see temp nüüd oli.

Ah... meh... ma ei hakka rohkem kirjutama, jumal teab mis jamasid võin veel jäle kaela tõmmata.

The Holy Hand grenade

2010-07-15T00:31:00.004+03:00

Uus kujundus tähistamaks CraigyFerg'i tagasitulekut!

Hetkel ehitan granaati ja vaatan viimast osa. Mõtlesin, et panen igaks juhuks kirja mida ma teen ja kuidas ma teen... y'konw, juhuks kui midagi halba sünnib.

GR-1 Materjalid:
Sütik: 2-3 tikku
Lõhkekeha: K0204 või Corsair 3 \ 8
Kinnituseks: teipi või isoleerpaela
Fragmentatsioonikillud: Kuivatatud Herned
Pakend: Õhupall (midagi kristliku pildiga ntx ;P )

Ehitus: Kõigepealt puhu õhupall täis ja jäta nii 10-20 minutiks sest õhupallikumm (lateks) on elastne ja venib välja. Niikaua teibi kaks-3kolm tikku lõhkekeha külge nii, et väävliosa jääks lõhkekeha enda sütikuribaga horosontaalselt. Olles selle raske asjaga valmis saanud, aja õhupalli niipalju herneid sisse kui paslikuks pead (siinkohal võib lehter mugav olla, aga sain mina ilma selleta hakkama, siis pead sina ka saama). Nüüd jääb üle vaid lõhkekeha koos sütikuga ka õhupalli torgata ja kui sa oled piisavalt herneid toppinud, siis püsib sütiks ilma liimita paigal.

Eks ma homme proovi kirjutada mis jäsemeid mul õnnestus testimise käigus kaotada.

Man Crush

2010-06-21T01:45:00.007+03:00

That's right. Mul on tõsine man-crush CraigyFerg'i vastu. Miks? Sest ta on lahe ja hoiab mind viis päeva nädalas naermas.

I know what you did there!

Vahepeal on Pull&Supp aktiivseks muutunud.

Tegime ka kolme inimesega LANi. Seekord oli teemaks Op. Flashpoint ja Borderlands. Robi laitis maha SplinterFail: Conviction'i aga kui ma seda üksi natuke mängisin, sain aru, et see on päris lahe. Eriti COOP mode's.

Nüüd ma joon õlut või veini ja söön voblat, mis tundib olevat veel toores. Ausalt, vobla ei ole toit mida süües sa tahaksid leida, et see veel toores on. Miks ma sellisel ajal joon ja toorest kala söön?

Eks õiged inimesed tea mida ma tähistan, hihii. I'm wasted.

Filmidest

2010-06-04T19:11:00.003+03:00

Seekord leian ennast jälle ühel varahommikul (19:12) kirjutamas sissekannet mingite filmide kohta mida ma hiljuti vaatasin. Tüütu, aga ma ei ole nii ammu filme vaadanud, et minu jaoks oli lausa verider elamus 1,5h arvuti ees või voodil paigal püsida, hihii.

Sellepärast pidingi ennast alguses treenima sellise hea filmiga nagu The Mysterious Geographic Explorations of Jasper Morello mida soovitas mulle Robi. Film on tehtud väga huvitava 2d siluett-stiiliga, mis annab joonistajatele tunduvalt rohkem vabadust ja samas annab ka võimaluse rohkem tööd teha kuna detailid ei ole nii tähtsad. Hämmastavalt hea stooriga film mida ei tohi kõrvale heita ainult sellepärast, et tegu on indie tootega juutuubis. Audio osa on ka suurepärasne, miskipärast tundub mulle, et kõigile tegelastele sobib nende voice actor ning score taustal läks ka ekraanil käivaga kokku. See kõik võib olla tingitud sellest, et 24 minutiga ei jõudnud isegi sellised inimesed ühte filmi untsu keerata (Õppige Hollywood!).

Tegelikult vaadake ise ka:

Hämmastav stiil.

Esimesena läks käiku Sky Captain and the World of Tomorrow. Filmi stoori on nagu üle-dramatiseeritud 70'date lõpust võetud koomiks mille tegevus leiab aset viiekümnendatel. Aga kui vaataja on võimeline ennast mindset'i saama siis on film igati nauditav koos kõigi oma klilšheedega(sp- ftw) ja one-lineritega. Kuigi Jude Law mulle väga ei sümpatiseeri siis siin suudab ta lakutud peaga Joe Captainit (huvitav kas see on ta perekonanimi) hämmastavalt hästi mängida. Paar head kõrvalosa ja cast ongi üle rahuldava koos. Asi mille üle tänapäeval kindlasti kirutaks on nede "imelik" CGI graaffika, ma ei saa öelda halb, sest ma olen kindel et see oli taotuslikult selline (või oli filmil tunduvalt väiksem eelarve kui ma arvasin) ja isegi sobis oma ajajärku. See toobki mind filmi kõige nauditavama osa juurde: masinad, teise maailmasõja lennukid mis muutuvad alveelaevadeks, lendavad robotid, algelised ray-gun'id ja laserid ning lendavad lennukikandjad. Also zeppelinid.

Filmi stoorit ei hakka am spoilima, aga ütlen et seekord ei ole natsid üldse asjas süüdi ja nende arch enemy on ka juba oma patte kahetsenud enne kui keegi aru saab mis toimub. Sky Captain lõpteab hea tava kohaselt filmi väga emotsionaalse kohaga millele järgneb kiirelt midagi mis tõstab tiitrite ajaks meeleolu.

Annan filmile ametlikult hindeks 3,5 Tom Hanksi viiest.

Teiseks: Alice in Wonderland. Minu jaoks tuli üllatusena, et Stephen Fry mängib seal naeratavat kassi. Ja meie suur sõber Snape mängib Sinist caterpillarit. Ning kui keegi mõtleb miks Jabberwocky hääl nii kuri ja dark side tundub, siis selleks on palgatud Christopher Lee teda mängima. Kui lahedad loomad\hääled välja jätta, siis ma ei leidnud midagi väga erinevat või huvitavat filmis. Burton on stagneerunud ning sama valemit kasutama jäänud, ükskõik kui hea Jhonny Depp parajasti seal filmis ei ole. Filmi piinavad ka valusalt ebaloogilised valikud ja segased karakteri motiivid. Kuigi ma pean tunnistama, et teatud momente seal on. Ma oleks ka tahtnud vähemalt lõputiitritesse Jefferson Airplane laule White Rabbit. niu.

Kolm Viimast. Tagurpidi.

2010-05-26T01:23:00.004+03:00

Oli juba varaõhtune kell kaheksa kui me (mina, loom, robi) paadi täis pumpasime ja maalrikostüümid selga panime. Paberkotid peas andsid muidugi kõvasti koomilisust möödujatele juurde, aga meid ei heidutanud mitte nii välimus kui fakt et nendest ei näinud suurt midagi välja.

Kui Kaisa ära sõitis siis jäime rõõmsalt ja ilmselgelt veel mitte uskuvatena vette ulpima, kuigi see ei kestnud väga kaua (tuul+kummipaat...) ja hetk hiljem pidime juba oma mõla käsitlemisoskusi proovile panema, et mitte kraavi sõita. Edasine möödus juba suhteliselt mitte huvitavalt arvestades, et meil oli kassas sellest kaheinimese ülikitsas kummipaadis veel kast õlut (Carlsberg, yukk) ja mütsitäis toitu, ajasime juttu ja proovisime leida metsapeatuseks sobivaid maabumispaiku.

Siis kui juba ära pimedaks läks, hakaksim jõeäärseid kalamehi helendava loomaga trollima ja päris mitu seltskonda ehmus ära. Meie ehmusime ka, aga see oli pigem sellepärast, et kui paat juba lekkima hakkas siis pimedas dokkimiskohta otsides sõitsime vastu punast poid. Loom tegi pilti ja vilmis midagi, aga ta keeldub materjali avaldamast. Meil õnnestust niimoodi paadist väljuda ja see mööda väga järsku ja kivist kallast üles tõmmata, et isegi õlled ei läinud ümber. Hiljem panime paadi auto katusele ja hoidsime kätega nööridest kinni, et viimane minema ei lendaks. Üldiselt väga Win üritus.

Kolm Maalrit Kuival...

2010-05-24T12:26:00.003+03:00

...et asja veel ulmelisemaks teha: Viimased paar ööd olid olnud täiesti magamata (öö vastu tänast välja arvatud), sest meil oli midagi teha.

Kõigepealt läksin linna, et Robiga Andy käest relvi tuua, aga kuna ändi tööl viibis siis oli meil umbes kolm tundi aega (seda siis kusagil üheksa ajal). Võtsime mõned õlled ja istusime pirole sääski toitma.

Jõime suure koguse robi õlut ära. Kusagil kella ühe paiku liikusime Robi maja juurde ja ootasime seal ändit kes kohe peaks jõudma. Kella poole kolme ajal oli temagi sõbraga platsis, lubasime neile kummagile ühe õlle kui nad autoga sõidavad. Pool tundi hiljem tassisime juba auto pealt automaate välja ja minu esikusse.

See tehtud, otsustasime veel linna minna ja robi tahtis et ma .45 kaasa võtaksin. Siis läksime viisime kuhugi toomemäele kaks veini ja mängisime redneke lastes pudeleid ja olles muidu ebameeldivad isiksused selliste kõrgeklassi indie tüdrukute juuresolekul.

Tuli pähe otsus minna Genklubi juurde postkasti laskma, millega Robi suutis järjekordselt mingised inimesed ära hirmutada, mina aga sain teada, et üle genklubi uksekõrval oleva võbeleva aia liikumine on üpris normaalne nähtus sealkandis. Vahepeal saime ändiga kokku ja siis kui me lõpuks koju otsustasime minna ja mina hakkasin akusid laadima panema, selgus et meil ei ole laadijaid. Kiire kõne Andyle ja ta tormas laadijatega kohale. Võtsin natuke kohvi ja hakasin podcaste kuulama.

Hommikupoole. Helistab robi. Mitu korda. Lõpuks saame kokku ja käime Decoras kaitsevarsustust ostmas ja ostame igaks juhuks vett ka. Siis läheme minu juurde, võtame relvad peale ja Lennuväljale... kus ootab meid üllatus. Terve ala kubiseb paintballeritest. Natuke osavat diplomaatiat ja saame poole alast endale vahetusvõimalustega.

See on see koht kui meie Robiga plaane pidasime ja kõik teised samal ajal ringi jooksid ja teineteist lasid.

Mitu väsitavat tundi hiljem otsustame pillid kokku panna ja et oma esimest mängu tähistada millega me plussi jäime (jooksvaid kulusid mitte arvestades kuna paljud faktorid tegelikult känseldavad teineteist) ostsime kasti õlut, Calsbergi, yukk. Seekord istusime ka minu verandal ja lasime ennast plixist üle. Pool kasti hiljem läksime meie Rähniga mõlemad ainult käterärikutesse riietatult kohalikku ööpoodi (Statoil) ja ostsime surmapulgakesi. Terve tee sinna mõtlesime kuhu raha panna, sest käes olid ju õlled. Tänavapeal taheti meiega ka juttu rääkida.

Edasi surusime Robi ja tema õhtuse kaaslase minu tuppa ning ei lasknud neid enne välja kui neiu on armastust kolme apelsini vastu näinud. Siis läksid nemad sauna ja meie Rähniga jäime Eddie Izardi maratoni tegema. Mihkel heitis paariks tunniks pikali, mina saatsin Robi minema ja jätkasin Eddie Izzardit kohviga.

Pühapäev algas uimaselt, aga kuulasin Kivirähu Rehepappi audioplaadilt (pidin küll mitme plaadi pealt rippima arvutisse, sest ma ei viitsi neid plaate vahetada kogu aeg) ja jõin kohvi. Siis tuli mulle üks ootamatu külaline külla ja ma oleks äärepealt magama läinud. Hiljem kui me relvi ära toimetasime, käisime robiga ka lõunakeskuses mingi sääseeemaldajat vaatamas ja rääkisime loomaga, kes tahtis loomulikult joome hakata ja loomulikult Carlsbergi. Egas midagi, läksime poodidesse, et otsida maalriülikondi ja dramaturgia maske (mis sellest, et kummipaati meil ei olnud), suht feil, kuid mingit bätmänni maskid oli ka parajalt imelikud.

Lõpuks otsustasime, et me see õhtu midagi ei tee ja võib rahuliku südamega magada. Sellised nädalalõpud on suht win. Kuigi ma ei jõudun ikka veel Temsu juurde talle heli panema =(

Kolm Meest Paadis...

2010-05-18T19:59:00.002+03:00

...koerast rääkimata.

"Kas te ei arva, et sel aastaajal on loodus eriti imeline?" Alustab Jaan oma juttu parajasti sääpske oma näopealt minema ajades. Teised on kõik vait, ei julgevat ilusat pilti ära rikkuda. Pikapeale ajab vaikus koeral maksa kopsust madalame ja ta hakkab paadi nurgas haukuma. "Njaa. sedapsi me küll edas' minna saa," ümisen ma taustal, osutades lähenevate äikesepilvede poole: "Nihksed asjad ajavad ju kõik paarikiesed rannast minma." Marko vaatas meile kummalegi otsa ja ütles, et talle aitab ning pani teleka kinni. "Hakkame hoopis veegas kahte mängima!" oli tema ühepoolne otsus.

Kunas minult paluti apdeiti siis selle ka sai, kvaliteedi poolelt ei lubanud ma midagi. Aga muidu läheb minu eluke ikka vaikselt allamäge edasi nagu korralikul eestlasel kombeks. Selgus, et mu pass on kehtetu. Peaks uue küsima, tegelikult panen selle kohe kirja *kirjutab paberile*. Samuti tundub see aasta airsoft palju suuremas minekus olevat kui vanasti, kuigi vanapoiss Lontus Maximus Criminalikus tunneb selle vastu järjest vähem huvi.

Nimelt on Elvaanias jälle lastekaitsepäev ning meie võime sinna minna ja lapsi hirmutada. Täna koosolekul tuli muidugi välja tääglain: "Ära löö last, meie snaiprid on katustel". Kõik ei ole muidugi veel kindel (kas me suudame see aasta osalust üldse pakkuda) aga kui me midagi teeme, siis seekord plaanime pauguga lõpetada. Saatsime Rähni juba poodi trotüüli ja isobutaani ostma.

Nüüd aga võtavad pakilisemad asjad oma maksu ja pean jälle liikuma hakkama, Temsu arvutil ei ole heli ja arvatavasti sellepärast, et mul on emaplaadile juhtmed valesti ühendatud. Tuleb sammud jälle sinnapoole seada ja möödaminnes Carriele ka tema top tagasi viia, muidu lõhnastab terve mu toa ja relvad ilusa roosa lõhnaga ära ja siis naerdakse mind lahinguväljalt minema. niu niu.

Kriminaal(Posti)mees

2010-03-18T19:04:00.004+02:00

Ammu ei ole midagi kirjutanud. Aga tänane postimees andis kõvasti kõneainet. Peamiselt, mis vahe on uurival ajakirjanikul ja surnud saarmal. Ning kas ajakirjanik ei olegi inimene, et teda vangi panna ei või. Miks siis kõik kriminaalid ajakirjanikuks ei hakka? Panen ette teha Kriminaal(posti)mees mille toimetuse kõik liikmed on juba vähemalt korra karistust kandnud kriminaalid.

Lang teeb huumorit.

Praeguseg on isegi nende informaatorid kaitstud. Kõigil teistel kriminaalidel on ka hea tuvaline olla, sest kui nad juhtuvad midagi ütlema, siis riik ei tohi nõuda meie äsjavalminud Kriminaal(Posti)mehe toimetuselt allikate avaldamist. Kutsuge kõik sõbrad ka rääkima, hakkame avalikult inimesi laimama ja nimetame laimajad "allikateks". Sest kui keegi ei saa nende kohta infot küsida, siis ei pea ju tõestama ka, et antud eluvormid üldse olemas on.

Kuigi lihtsalt profülaktika mõttes kellege trahvimine meile eriti ei meeldiks...

All Along The Watchtower

2010-02-18T20:40:00.003+02:00

Lõpuks hakkavad asjad netimaailmas õiget rada pidi minema. See blogi ei saa enam kuus 400-500 hitti ja see teine saab päevas ka paar tükki. Mis on üpris kummaline sest kummaski ei ole mitte mingisugust contenti whatsoever. Samuti väidab internets, et Aliens vs Predator on 2 DVDd suur (mis on üle 17Gb). Mitte et sellel oleks mingi seos aga siiski.

Offline's on elu tunduvalt halvem. Uut versiooni ei ole juba ammu välja lastud ja vanad bugid ei jäta rahule (näiteks see glitch, et äratus ei mõju)... Väga paljud inimesed ei saa aru, et see kõik mis preagu toimub, ei ole üldse vabatahtlik ja me peame kõiges hoopis Markot süüdistama. Ma ei tahtnud (vb natuke) kellegi tunded riivata aga nii see välja kukkus.

Kõik ei ole veel läbi ka. Mul on vaja ühele inimesele selgeks teha mis valikud tema elu mõjutavad, teisele, et elu ei ole nii must\valge, kolmandele tuleb mõista anda et kõik ei ole kadunud ja ma ei poolda niipalju cloak & dagger asja ning neljandast tahaks lihtsalt lahti saada natukeseks ajaks (kuulsid jah, JC?)

PS. Emper0r ajendas tänast artiklit kirjutama olles päev otsa vihane ja vastik. Tänan.

Podcast Saturday

2010-02-13T14:27:00.003+02:00

Funny how when you least expect it, the todays information age can always surprise you. Like for instance, last night I hadn't had the chance to log on to Skype, WLM or Xfire or anything and suddenly while browsing (MouseHunt FTW!). A small popup box appeared saying "Hey, why are you online when you are not?". I was stunned.

Anyways, after getting over the initial stun effect and my STO experience, I finally had time to queue up some podcasts I had missed, since, well, Mass Effect 2. There were a lot of podcasts that had spoilers and not-so spoilers in them, which I did not want to listen before I beat the game. I even found a podcast where they refused to talk about ME2, which was kind of neat.

So off I went, installing Sins of a Solar Empire - Trinity and started the playlist. After first three hours I figured out that I was playing the wrong fucking game. Next three hours I played a game where I left diplomatic victory on and did not understand why the hell the game was over... Third time was the lucky charm and I got at least five hours of mindbogglingly slow game-play. Love it!

Now, here's the list for all those interested: (In chronological order, no less)

Player One #171 (80:19)
GameSpy Debriefings #113 (54:17)
Sarcastic Gamer Red Show #100 (55:18)
RebelFM #50 (116:28)
IGN UK #20 (54:18)
4Guys1UP #16 (88:34)
Player One #172 (96:16)
RebelFM GameClub - Freedom Force vs Third Reich part 2 (46:33)
GameSpy Debriefings #114 (66:53)
Sarcastic Gamer Red Show #101 (56:40)
IGN UK #21 (51:47)

And that, dear readers, is 12 hours 46 minutes and 23 seconds of pure gaming nirvana. Which reminds me that we should start recording our own GameClub podcast about Repubic Commando so I have to sign off like right now.

PS. While listening these today, TWO MORE have come out. God-damn! lol

You can't make an omelet without breaking a few eggs

2010-02-10T16:51:00.002+02:00

Ja see tähendab, seda, et kui näeksite mis kõik minu peas hetkel toimub siis te oleksite kohkunud. Niipalju pettust ja varjamist, et isegi James Earl Jones oleks uhke! Cloak & Dagger FTW!

Eniveis, eile õhtul lakke vahtides tuli mulle üks jubehea mõte. See ei ole see sama mõte mis hõlmab kokkupandavat mõõka vaid hoopis tinti, sest sulepeaga on tunduvalt lihtsam kirjutada kui mõõgaga. Asi on nimelt selles, et kui minuga peaks midagi juhtuma, siis ei teaks mitte keegi kogu lugu ja mis segadus minust maha jääb. Seda võiks ju vältida? y\n?

Samuti suurendab see mu võimalust peale surma kuulsaks saada. Nüüd läheb mul ainult tinti vaja...

The Salarian Hamster Effect

2010-02-02T00:18:00.004+02:00

Ma tunnen end nagu laborirott kes on treenitud, et iga kord kui ta nuppu vajutab saab ta süüa, aga nüüd on söök elektrišhoki vastu välja vahetatud. Mitu korda ma nuppu vajutan enne kui ma mõistan, et sööki ei saagi?

Asi on vist selles, et ma pidevalt loodan midagi paremat ja ei taha tunnistada, et mind alt veetakse. Sama inimese poolt. Uuesti ja uuesti.

Või on hoopis tunne tingitud sellest et mulle kasvasid üleöö vurrud ja imelik craving juustu järele...

Ei aita ka see, et kannatan hetkel 38+ palavikku (38,65 ütleb täpistermomeeter). Mõtted on segased ja ma ei saa enam tükk aega aru kas ma mängin mass effect't või proovin rõdul vastaste lumememme seebiga visata. Lausestruktuur on väheke imelik või mis?

501st Post!

2010-02-01T00:19:00.003+02:00

Objects in descending order:

Gate of Hell: Self-explanatory.

Antechamber – The Neutral: Those who were neither good nor bad are chased by stinging insects through a field of maggots while a constantly changing banner flies overhead.

Acheron: The first river of Hell; newly-dead souls are ferried across by Charon.

King Minos: Judges each new entrant into Hell to decide where they go.

The levels of hell are divided into three main groups: incontinence, brutishness, and maliciousness:

Incontinent: This section is reserved for those who lose control of their emotions.
Brutish: Reserved for those who are attracted to sin.
Malicious: Reserved for those who misuse reason for evil.

C1 – Limbo: Where unbaptized babies and virtuous pagans go. There is no torture. Kind of a boring place, really.

C2 – Lustful: The lustful are blown around by perpetual hurricanes to symbolize the whirlwind of their passions and excesses.

C3 – Gluttonous: Just as they acted like pigs in life, the gluttonous are forced to acts like pigs in death, made to wallow in a vile slush of all the yuckiest things you can think of.

C4 – Avaricious (greedy): The greedy wasted their time on Earth by hoarding useless money, so they are doomed to doing useless manual labor forever, much like Sisyphus.

C5 – Wrathful/Slothful: On the shore of the river Styx, the wrathful are forced to fight each other forever. On the bottom of Styx, the slothful perpetually drown in the swampy water.

Styx: Swampy river, filled with a bunch of nasty stuff.

C6 – Heretics: Heretics are trapped inside burning tombs, symbolizing their disbelief in life after death.

Dis: The city of Hell. The name makes sense: disrespect, dishonesty, disillusionment; it’s a very negative name.

C7 – Violent: Divided into three sections: the violent against man, self, and God:

The violent against man are submerged in the river Phlegathon, which is a river of boiling blood. The level of submersion is relative to the level of bloodshed that person committed.
The violent against self are turned into trees that can only talk when they are hurt, as Dante learns when he breaks off a twig of one and then hears a tale.
The violent against God (blasphemers) are stuck in a desert of flaming sand while fire rains down from above.

C8 – Fraudulent: This circle is called the Malebolge, or “Evil Pockets.” It’s divided into ten bolgie.

B1 – Panderers: Forced to march while being whipped by demons.
B2 – Flatterers: Steeped in human excrement.
B3 – Simonists: Inverted with their feet burning.
B4 – False Prophets: Have their heads turned around on their necks, representing the way they mislead people in life.
B5 – Corrupt Politicians: Immersed in a lake of boiling pitch.
B6 – Hypocrites: Forced to wander around in lead robes.
B7 – Thieves: Forced into a pit of snakes, the bite of which transforms them into other creatures.
B8 – Evil Advisors: Encased in flames and can’t be seen, as their thoughts couldn’t be seen.
B9 – Sowers of Discord: Forced to mutilate themselves over and over again.
B10 – Alchemists: Afflicted with horrible diseases.

C9 – Traitors: This circle is divided into four sections: Caïna, Antenora, Ptolomaea, and Judecca. The sinners are immersed in a lake of ice known as Cocytus.

Caïna – Traitors Against Kin: Named after Cain, sinners are submerged in the ice of Cocytus up to their necks.
Antenora – Traitors Against Country: Named after Antenor of Troy, sinners are submerged deep enough that they can’t bend their necks.
Ptolomaea – Traitors Against Guests: Named after Ptolemy, captain of Jericho, sinners lie supinely, submerged in the ice except for half of their faces.
Judecca – Traitors Against Benefactors: The deepest level of Hell. Named after Judas Iscariot, sinners are completely encapsulated in ice. Lucifer exists at this level, buried waist-deep in the ice. He’s described as a giant, shaggy demon with six wings and three faces, each a different color: red, black, and yellow, and each chewing on a specific traitor: Brutus, Cassius, and Judas. He continually cries and beats his wings for escape, but the wind from his wings only freezes his tears and traps him further.

Fishmaster

2010-01-30T13:13:00.004+02:00

Mind Control

2010-01-25T23:09:00.002+02:00

Ja ükskord lasin ma kilpkonna peal liugu, aga see oli hoopis vesikilpkonn.

Siin on üks link. Lähen kõvaketast tühjendama!

oo Hommikupäike!

2010-01-23T13:49:00.003+02:00

Kui sind väsitatakse öösel väga ära siis on imelik kui sa ärkad juba kell kaheksa hommikul aga see ei ole imelik kui sa nüüd õhtul kell üheksa magama jääd. Seoses sellega ärkasin täna kell kuus hommikul, tegin kohvi ja hakkasin podcaste kuulama.

Rebel Fm #48 [138 min]
IGN UK #18 [66 min]
4Guys1Up [120 min]

See on üpris khuul, et nad otsa ka ei lõppe.

Meie enda Super Happy Fun-time Podcast on üpris jube ning ma ei luba seda ilma monteerimata kuulata aga ma tahaksin siiski tänada kõiki kes kohale tulid: Doggy, Romz, Gerli, Mannu, Loxodon, Mortacuz.

Tuletage mulle meelde, et ma monteerimisega tegeleksin.

Nääh, luulutaja juba helsitas ja küsis kus ma olen. Nüüd siis pessu ja minema! Vahepeal võib lugeda minu arvamusi STO kohta.

PS. Hetkene õhutemperatuur: -17*C

hei

2010-01-21T12:02:00.003+02:00

Ma just mõtlesin et ma ei ole ammu midagi kirjutanud. Tegelikult andis mu RSS feed märku, et tähetüdruk kirjutas oma blogisse "-21 ei taha kooli minna" ja ma mõtlesin, et kui juba millegi nii tühise asja pärast kirjutatakse siis ei tohi maha jääda.

Mängin STO betat natuke ja üleüldse tunnen, et olukord võib paremaks minna. Rohkem midagi raporteerida ka ei ole.

Ah, tegelikult. Oleme paar uut projekti käsile võtnud. Üks neist sisaldab porri ja teine lihtsalt vingumist. Need on asjad mida me oskame hinnata. Wurd up Emper0r, End_User ja Loxodon.

PS. Kas ma mainisin kui armunult õnnelik ma hetkel olen?

Uus aasta, uus hoog

2010-01-05T01:49:00.003+02:00

Oh neid muutuseid,

1 - kõigepealt switchisin Chrome' enda primary browseriks,

2 - siis vahetasin wallpaperi välja

3 - ja nüüd kirjutan blogisse ka!

4 - müüsin oma hinge googlile maha.

Tegelikult on ideid viimasel ajal palju juurde tulnud aga neid on raske üksi efektiivselt teostada, mistõttu olen sunnitud igasuguste imelike inimestega suhtlema. Aga see on juba teine jutt teise blogi jaoks.

Vahepeal katsetasime airsoftiüritusega mille koodnimi oli AIOOG, mis feilis tehnilistel põhjustel aga korraldusmeeskond eesotsas Andyga sai kõvasti targemaks. Ta nägi lahingupaiga lõpuks ära =P

Võttes natuke arvesse loogilist mõtlemist ja ära külmunud näppe tegin uue plaani ja isegi formaatisin selle ilusaks ning väga varsti võib meid kohata väikesel väljaõppeüritusel koodnimetusega AOOG.

Teeme väikese recapi ka:

29DEC09
Op.AIOOG. Kõigepealt jääme üks tunnike hiljaks lahinguväljale, selgus, et hunt oli meid seal üks pool tundi juba oodanud. vaeseke. Aga väga agiilne. Ta näeb väga hea välja selle seljakoti ja relvaga. Meenutab mulle tegelasi Silent Storm'ist. Tõsiselt, ma vaatasin kuidas ta mingi mäekünkaotsa ronis ja täpselt selle mängu animatsioonid tulid meelde.
Igatahes, esimese hooga lükkasin tiimid suvaliselt (ja valesti) kokku ja siis mängisime esimest objective välja. Kermo juhatas meie vägesid vaikselt suure haagiga vaenlasest mööda, samas kui Andy oma tiimiga kuhugi ära eksis. Ja siis juhtuski see mida ma kartsin: Andy helistas ja ütles et kaks relva ütlesid üles. Meh.
Kogunesime punktis #2 ja tegime allesjäänud relvadega majalahingut mingi kaks ja pool tundi. Kasutasime ka lumekuule ja mingit masinakummi... Hiljem olime väsinud, kõndisime koju ja meie andyga pakkisime relvad ära.

Mis ma õppisin? Ei tasu paksult riidesse panna, ma ei taha enam mööda maad püherdada et jahedust saada. Liikumisaega tuleb pikendada, lumes on väga raske vaikselt liikuda. Ja taavi tuleb mängime teksades.

30DEC09
Päeva peale ajasime relvad auto peale. Käisime Andyga Elvaanias airsofti mängimas ilma kaitsevarustuseta ja ajasime mingid G4S tüübid parklast minema. Ja oleksime pea-aegu ka kuuse ümber lükanud.
Aga siis helistas vunts ja ütles et tal on sushi riisi vaja. Ajasime hääled sisse ja sõitsime tartusse poodi. Riisi ei leidnud. Läksime hoopis Tasku alla parklasse relvadelt akusid lahti ühendama ja siis laadisime kraami sihtkohas maha.

31DEC09-01JAN10
Temsu helistas õhtul ja kutsus mind lauamänge mängima, mida me tegime ka terve aastavahetuse. Ma mängisin elus esimest korda Aliast. Ja temsu seletas meile sõna "Mr. Estonia" vist üle poole tunni. Peale seda kui Ormes kohale jõudis ja tegi ka hääli seletades siis läksid meil sõnad umbes üks iga 10 sekundi jooksul. Ta on lihtsalt väga pro. Vaatasime ilutulestikku ka ja tunnistasime et ilm on soojemaks läinud. Kui ma koju jõudsin siis tundis, et olen külma saanud.

03JAN10
Haige. Aga midagi peab tegema. Võtsin sisse kahekordse päevaannuse actifedi ühe korraga ja sinna veel viieteistkordse annuse C-Vitamiini peale ja nohu möödus pea-aegu paari tunniga. Vanavanemad tulid külla. Jõime veini ja sulatasime viina. Hiljem tulid doggy ja Andy. Siis jõime andyga mitte-vahutavat vahuveini mis maitseb nagu pihlakamahl ja peale seda kui ta ära läks alustasin viinakokteilidega.

04JAN10
Vanaisa sünnipäev. Hommikul kui ta üles ärkas soovisin õnne ja jõime kohvi. Siis jätkasin paari jõuluõllega mis maitsesid väga mõnusalt (porter ju) ning hiljem leidsime veel viina. niimoodi on tänane päev kujunenud aga see oli ka väga edukas, sest alati on tore aeg maha võtta.
Hankisin endale komandeeringu Soome ja saan ühe "kliendiga" lennujaamas kokku.
Miskipärast on see imelikku värvi veinipudeliga tunduvalt lihtsam.
Ohyeah! Sain ka kuuma šhokolaadikooki, külma šhokolaadijäätise ja maasika toormoosiga.
Win. The Game, you must.

Haigeoleku ajal mängisin kõvasti LEGO Indiana Jones 2'te, nüüd ei taha enam tükk aega ei LEGOst ega Shia LeBoufist midagi kuulda.

Ning kõige lõpuks tegin endale ka uue avatari veebi. Ammu ei ole midagi meisterdanud.

Aga mida see kõik tähendab? Seda, et ma olen ennast tegevustesse mattunud, et mul ei oleks aega emoda.

They're Made out of Meat

2009-12-31T02:06:00.001+02:00

"They're made out of meat."

"Meat?"

"Meat. They're made out of meat."

"Meat?"

"There's no doubt about it. We picked up several from different parts of the planet, took them aboard our recon vessels, and probed them all the way through. They're completely meat."

"That's impossible. What about the radio signals? The messages to the stars?"

"They use the radio waves to talk, but the signals don't come from them. The signals come from machines."

"So who made the machines? That's who we want to contact."

"They made the machines. That's what I'm trying to tell you. Meat made the machines."

"That's ridiculous. How can meat make a machine? You're asking me to believe in sentient meat."

"I'm not asking you, I'm telling you. These creatures are the only sentient race in that sector and they're made out of meat."

"Maybe they're like the orfolei. You know, a carbon-based intelligence that goes through a meat stage."

"Nope. They're born meat and they die meat. We studied them for several of their life spans, which didn't take long. Do you have any idea what's the life span of meat?"

"Spare me. Okay, maybe they're only part meat. You know, like the weddilei. A meat head with an electron plasma brain inside."

"Nope. We thought of that, since they do have meat heads, like the weddilei. But I told you, we probed them. They're meat all the way through."

"No brain?"

"Oh, there's a brain all right. It's just that the brain is made out of meat! That's what I've been trying to tell you."

"So ... what does the thinking?"

"You're not understanding, are you? You're refusing to deal with what I'm telling you. The brain does the thinking. The meat."

"Thinking meat! You're asking me to believe in thinking meat!"

"Yes, thinking meat! Conscious meat! Loving meat. Dreaming meat. The meat is the whole deal! Are you beginning to get the picture or do I have to start all over?"

"Omigod. You're serious then. They're made out of meat."

"Thank you. Finally. Yes. They are indeed made out of meat. And they've been trying to get in touch with us for almost a hundred of their years."

"Omigod. So what does this meat have in mind?"

"First it wants to talk to us. Then I imagine it wants to explore the Universe, contact other sentiences, swap ideas and information. The usual."

"We're supposed to talk to meat."

"That's the idea. That's the message they're sending out by radio. 'Hello. Anyone out there. Anybody home.' That sort of thing."

"They actually do talk, then. They use words, ideas, concepts?"

"Oh, yes. Except they do it with meat."

"I thought you just told me they used radio."

"They do, but what do you think is on the radio? Meat sounds. You know how when you slap or flap meat, it makes a noise? They talk by flapping their meat at each other. They can even sing by squirting air through their meat."

"Omigod. Singing meat. This is altogether too much. So what do you advise?"

"Officially or unofficially?"

"Both."

"Officially, we are required to contact, welcome and log in any and all sentient races or multibeings in this quadrant of the Universe, without prejudice, fear or favor. Unofficially, I advise that we erase the records and forget the whole thing."

"I was hoping you would say that."

"It seems harsh, but there is a limit. Do we really want to make contact with meat?"

"I agree one hundred percent. What's there to say? 'Hello, meat. How's it going?' But will this work? How many planets are we dealing with here?"

"Just one. They can travel to other planets in special meat containers, but they can't live on them. And being meat, they can only travel through C space. Which limits them to the speed of light and makes the possibility of their ever making contact pretty slim. Infinitesimal, in fact."

"So we just pretend there's no one home in the Universe."

"That's it."

"Cruel. But you said it yourself, who wants to meet meat? And the ones who have been aboard our vessels, the ones you probed? You're sure they won't remember?"

"They'll be considered crackpots if they do. We went into their heads and smoothed out their meat so that we're just a dream to them."

"A dream to meat! How strangely appropriate, that we should be meat's dream."

"And we marked the entire sector unoccupied."

"Good. Agreed, officially and unofficially. Case closed. Any others? Anyone interesting on that side of the galaxy?"

"Yes, a rather shy but sweet hydrogen core cluster intelligence in a class nine star in G445 zone. Was in contact two galactic rotations ago, wants to be friendly again."

"They always come around."

"And why not? Imagine how unbearably, how unutterably cold the Universe would be if one were all alone ..."

Ohoh, internet oli suletud

2009-12-27T18:06:00.004+02:00

ja nii saimegi meie endale eepose

Jõuud. See aeg kui kõik kogunevad ühe laua ümber ja miskipärast liha ja kartulit söövad. Ah ja hiljem saab rämeda koguse komme!

Nüüd siis peame väikest kroonikat mis juhtus.

24 - Ärkan õhtupoole. Kedagi ei ole kodus. Tüüpiline. Leidsin sildi "võta toit ahjust kell 17:30 välja". Otsustasin välja jalutama minna. Kohtasin Maailma ees Andy't kes ütles et nüüd läheme Zeppelini. Tõmbasime kopsud hapnikku täis ja hakkasime minema. Kõndisime päris pikalt mööda linna ringi ja rääkisime tulevikuplaanidest. Vaatasin kella: "18:03" hmmm... ma pidin nagu midagi tegema.

Hiljem käisin surnuaias. Mulle meeldib pühade ajal surnuaias käia - kõik on nii ilus ja küünlaid täis. See aasta tegin pikema ringi, käisin lisaks teistele haudadele ka J. Kuperjaanovi haual. Seal oli lausa niipalju küünlaid et soe hakkas. Hinges vähemalt. Panin sinna küünla juurde ja liikusin edasi. Väike mälestusmärk Helenile. Kuna mul oli peale kõike seda veel mõni küünal üle, siis käisin mööda surnuaeda ja vaatasin kuskohapeal kõige vähem valgust paistab ning tasakaalustasin olukorda.

Päris öösel kui olin juba oma kingituse kätte saanud (väga armas ja kasulik asi on tegelikult) imetlesin ennast peeglist: "Teistele ei pruugi meeldida aga vähemalt mulle meeldib. Seaking!" Umbes siis helistas Riina ja tahtis tagasi koju sõiduks raha (vist, ma ei mäleta väga täpselt). Kuna jõulud on andmise aeg siis ei olnud mul selle vastu midagi rebisin rulli ja käristasin pappi ning mõtlesin Radza peale. oeh. Dagmar oli ka seal. Edasised sündmused on ähmased kuna ma ei tea täpselt mis päevaga tegu oli ja kes see üldse juhtus, aga ma ARVAN, et tegu oli selle korraga kui lontu vaeseke nohune oli ja nägi välja nagu ta oleks juba kuuendat nädalat järjest joonud.

Hiljem kõndisin koju ja kirusin ennast, et pleier maha jäi.

25 - Krooks. Tegelikult Johanna kutsus välja sest ta oli mitu päeva kodus passinud. Krabasin Andy'l särgiservast kinna ja vedasin tema ka kaasa kuni Krooksuni. Kirju tuli ka kampa! Kohal oli juba Gläu ja Kaos (kes pööritab väga armsalt silmi, btw). Kirju tegi mulle õlut välja ja mina tegin kirjule suitsu välja. Kuna Müstik oli oma telefoni koju unustanud siis ootasime suhteliselt kaua hmekki saabumist (väga raske on valju muusika saatel öelda "hmekk"). Istusime ja rääkisime ning nägime, et Rommi ja Disaster olid seal. Marek ka. Oli teine ka mälupulga kätte saanud.

Phmt kutsusime Mikko venna (Argo) ka enda lauda ja istusime kuni koht kinni pandi. Siis läksime Zavoodi ja kohtusime kummaliste inimestega. Siis pandi see kohta ka kinni. Bummer. Ära koju. Vahepeal kaotasime kirju ära.

26 - Vaatasin filmi mis ma kuskilt sain "Rocket Science" väga emo film oli aga pani mõtlema. Et lõpuks on kõgu sinu võit kolm lõiku tasuta pizzat ja autosõit koju. Emosin veel natuke ja jõin pähklivõid.

Oli juba üpris hilja kui Kutsa mind MIRi kutsus. Jõudsin kohale,ja luulutaja pani koha kinni. Läksime Krooksu. Luulutaja eemaldus meist koheselt. Doggy istus Kembro ja veel mingite vantide juurde ning mina vaatasin endale vaba laa ja tegin paar märget paberile mis mul peas ringi liikusid. Kõrvallauas märkas seda mingi vene noormees kes proovis väga usinalt välja uurida mida ma teen. Pajatasin talle suure ja võimsa loo, mis oli tegelikult tõsi. Ta ei tahtnud uskuda aga selline ma juba kord olen. Edasi istusime Doggy, Kembro ja tema uusima vallutusega (vähemalt on ta nüüd täisealiste peale üle läinud) ühes lauas ja rääkisime kui khuul on Kembro ja kui võimas on Karl-Gustav AT relv. Siis läksid need kaks ka ära ja me jäime koeraga kahekesi tühjusesse vaatama ja tema jõi oma alkoholivaba õlle lõpuni. Läksime koos luuletajaga koju aga ma kaotasin oma vasaku kinda ära =(

27 - Täna. Ärakasin suht hilja. Alustasin selle kirjutamist. Helistasin Andyle. Kirjutasin seda edasi. Helistas Doggy. Kirjutasin seda veel natuke edasi. Helistas Johanna. Nüüd lõpetan selle kirjatüki kirjutamise, helistan lontule ja annan talle kommi ning jalutan koeraga ringi.

Neljas Detsember

2009-12-20T06:47:00.004+02:00

Tegelikult see tunduski natuke liiga hea, et seekord midagi eriti hullu ei juhtunud. Tegemist oli lihtsalt läägiga.

Aastal 2008 tuli see veel eriti tugeva hoobiga ja ma tõepoolest mõtlesin, et ehk see aasta ei ole asi üldse nii hull. meh.

Pane see käima ka.

Seekord siis teatati mulle et 60% inimestest (3, tegelikult. Ei ole just eriti massiivne number =\) keda mina oma sõbraks pidasin, ei ole seda tegelikult. Teevad hoopis minu üle nalja ja kasutavad ära kui vaja. See on insider inf, ühelt inimeselt sealt 60% seest.

See kõik ajas mind üpris vihale. I mean, kui solvav see on, et nad arvavad, et ma seda ei tea?!

Ok, see võis ka natuke ülekohtune olla, sest ma tean, et tegemist on tegelikult lahedate inimestega (muidu ei oleks nad üldse nimekirjas olnud) aga siiski show some respect by being honest.

See on kõik mida sa saad selle eest, et ise aus oled. Mina ütlen välja kui ma kedagi jobuks pean ja ma suhtun juba alguses KÕIGI vastu küünilise negativismiga (kas see on üldse sõna?). Samuti mainin ma et mind tõesti ei huvita jutud mingitest uutest pop\tehno\trance\dance\siduri\mustafari lugudest kuna kõik muusika mida mina ei kuula sakib. Ja mina kuulan ainult power metalit. Ah, ja autod on ka suhteliselt null huviga teema.

Inimesed teavad seda ja ma olen tähele pannud, et isegi väldivad neid kuna mina läheduses olen, mis on juba kummaline (kui clutch välja jätta), sest tegelikult ei peaks ju. Kõik ei saagi kõiges kaasa rääkida ja ei peakski, siis on teemal väga vähe arenemisruumi.

Mis mind häirib on topelt kahepalgelisus täpselt sama asja suhtes ja siis selle kutsumine mõõdukuse puudumiseks. Kas nad tõesti ei tea mille jaoks internet ehitatud on.

Kõik see tekitas minus tahtmise ajateenistusse minna, mis on isenesest väga kummaline mõte kuna see ei saavuta midagi. Aga noh, vähemalt saab natuke füüsist harjutada enne kui Al-Qaeda mässuliste vastu astun kaasas ainult sakiline nuga ja punane peapael.

Edit: Faktivead, kirjavead jätsin sisse. Samuti kook.

491 - You are!

2009-12-14T09:49:00.003+02:00

Jah, üks võimalus sellist tajumatust kirjeldada on lihtsalt ennast loheks tunnistada (mida ma ka teen), kuid teine on põhjendus, et ma olen hakanud asju paberkandjale üles märkima.

Mis ma siis kirja olen pannud?

Kõigepealt natuke jäitustegevust ühe kena, mitte-täiesti-blondi tüdruku kohta keda ma bussis nägin. Shit's easy as pie. Kõndisin pärast lihtsalt EMÜ ühikasse sisse ja läksin kuhu vaja.

Samuti jõudsin arutleda selle üle kui hea see vahel on et mind keegi kunagi tähele ei pane. Saab sniikida (vaata eelmist paragraafi) ja unustatakse mulle öelda, et ma asju edasi e iräägiks mida ma juhtun pealt kuulma. tsk tsk tsk. inimesed ei ole minuga vist veel harjunud.

Igatahes. Preaguste plaanide kohapealt teeme neljapäeval D&D mängu. Ma pole ilmselgelt piisavalt ette valmistanud end selle jaoks, aga preagu oleks seda ka natuke imelik teha. ootan veel pool päeva.
Mul on Sveni, Lontu ja mingi versioon Koeara BGstoorist. Luuletaja ei ole mulle veel midagi näidanud. Kõik klassid tunduvad olevat Chaotic Neutralid. Meh..
Nad arvatavasti ei saa arugi mis ma nendega teen, hehee. Muide, mäng on planeeritud ikka meie armsas Metros

Lähipäevadest veel - 18DEC09 on üritusi täis topitud. Rabariiklased kogunevad, siis Elvasse mingile viisakamale üritusele kuhu ma pean conveersation card'e kaasa tegema ja edasi Tallinnasse, et järgmine hommik vara-vara piirsallu sõita (keegi tahab kaasa tulla? mul on üks relv üle!).

Oh, ja ma pean oma kallile müstilisele pakisaajale kingituse ka ära saatma. Mul on juba mitu ideed peas ringi liikumas, aga ma ei kujuta ette kuskohapeal sellist kraami müüakse...

Nüüd aga kibekähku statoili oma varusid täiendama.

Girlfirends...

2009-11-20T10:51:00.000+02:00

05

2009-10-30T12:41:00.002+02:00

Istun siin niisama, kuulan Dub FX'i ja ajan pühapäevase airsofti asju.

HeiHei!

2009-10-19T23:23:00.003+03:00

Olen valijais pettunud. Eriti Tallinnas. Ma süüdistan kõiki neid umbes 150000 inimest kes ei käinud valimas. Selline ühepoolne ülekaal ei ole kellegile hea ning kui mõelda vaid et vaja oleks olnud ainult 10 mandaati kohukeseerakonna käest ära võtta! Huvitav kes neil see aasta kampaania välja mõtles...

Solarise lagi teeb ka nalja.... 400 rutmeetrit kõlab ikka tunduvalt rohkem kui 20x20 meetrit.

Ma tean, et ma ei ütle seda piisavalt tihti aga Ma Armastan Sind, kallis!!!

järgmise korrani, siis räägime kuidas intervjueerida väga praetud kala ja kuidas petta armukest oma elukaaslasega.

var $class_id_root_path

2009-10-11T14:17:00.003+03:00

Mõtlesin, et peaks kirjutama midagi siia...

class acp_site_warning
{
var $u_action;

function main($id, $mode)
{
global $db, $user, $auth, $template;
global $config, $phpbb_root_path, $phpbb_admin_path, $phpEx;

//if you want to include other files put them here:
//include($phpbb_root_path . 'includes/nameofthefile.' . $phpEx);

$user->add_lang('mods/info_site_warning');

$this->tpl_name = 'site_warning_config';
$this->page_title = 'ACP_SITE_WARNING_TITLE';

//data sent by submit button
$data = array(
'site_warning_post' => request_var('site_warning_post', ''),
'site_warning_link' => request_var('site_warning_link', ''),
'site_warning_color' => request_var('site_warning_color', ''),
'site_warning_guest_post' => request_var('site_warning_guest_post', ''),
'site_warning_guest_link' => request_var('site_warning_guest_link', ''),
'site_warning_guest_color' => request_var('site_warning_guest_color', ''),
);

//has the admin pressed the submit button?
$submit = isset($_POST['submit']) ? true : false;
if ($submit)
{
//update the variables with the new values
set_config('site_warning', $data['site_warning_post']);
set_config('site_link', $data['site_warning_link']);
set_config('site_color', $data['site_warning_color']);
set_config('site_warning_guest', $data['site_warning_guest_post']);
set_config('site_link_guest', $data['site_warning_guest_link']);
set_config('site_color_guest', $data['site_warning_guest_color']);

trigger_error($user->lang['CONFIG_UPDATED'] . adm_back_link($this->u_action));
}
else
{
// Set up the page
$this->tpl_name = 'site_warning_config';
$this->page_title = 'ACP_SITE_WARNING_TITLE';

$template->assign_vars(array(
'site_warning_post' => $config['site_warning'],
'site_warning_link' => $config['site_link'],
'site_warning_color' => $config['site_color'],
'site_warning_guest_post' => $config['site_warning_guest'],
'site_warning_guest_link' => $config['site_link_guest'],
'site_warning_guest_color' => $config['site_color_guest'],
));
}
}
}

Ma ise ka ei saa täpselt aru mida see tähendab, aga see on kindlasti loogilisem kui kõik jama mis siin viimasel ajal on toimunud. Seda on isegi liiga palju et siia kirjuatada, aga niipalju ma ütlen - ma pean oma sõnast kinni ja ei räägi teiega enne kui ma olen selles asjas selgusele jõudnud. hmph!

Ja teistes uudistes - Win7 on üks igavene jama. Peale esimest buuti jooksis task manager kokku, siis selgus, et seal EI OLE QUICKLAUNCH'i! WTF? Ausaltöeldes ei tööta uuemad dx3.dll failid ka eriti hästi. Sellel ei ole võimalust vanu häid Monkey Islandi mänge ka mängida.

2009-09-18T11:57:00.000+03:00

Answering The Phone in a Movie Can Be Tricky at First

And I want my money back!

2009-09-14T22:11:00.001+03:00

Survivor I

2009-08-18T19:32:00.004+03:00

Ei ma ka ei tea täpselt, aga nad rääkisid midagi kana... Ah, nvm.
Igatahes, täna räägime Rommi sünnipäevast mida ta Elvas pidas ja sellest kui raske on seal mingit korralikku poodi leida.

Sünnipäev ise oli korralikku mõõtu, ning isegi suur-skeptik Lontu oli kohal. Sass nautis sauna ja jäi siis poole lause pealt magama ning kõige vastupiavamad oli ikka foorumlased. Hommikul inimesed veel kahtlesid minu imetoredas plaanis kui ma parajasti triiksärgiga kõndima hakkasin.
Elva on väike koht kus on palju erinevaid tuttavaid. Margus ka. Kuskil seal vahetasin triiksärgi US Army ACU vastu välja ajasin taktikalise vesti selga, võtsin MP5'e kätte ja hakkasin kambja poole astuma kuulates Savage Gardenit. Idüll, eks?

Natuke hiljem tegin ühe metsapeatuse ning sättisin asju oma seljakotis natuke ümber. Ning nagu näha oli siis korjasin terve pesakonna hiiglaslikke punaseid sipelgaid kaasa. Natuke torru puhkumist ja sain enaikust neist lahti ja allesjäänud ei tülitanud mind enam eriti.

Olin jõudnud Pangodi järve äärde ja otsustasin natuke puhata. Peale paaritunnist uinakut oli pea palju selgem ja päike palju leebem. Jalad aga olid nii ära hõõrutud saabastest, et pidin nad kergete linnajalatsite vastu välja vahetama. Mis omakorda tähendas et ma tunnen kõiki väiksemaid kive oma jalge all. Tegin ka väikest vahetust toidu ja vee tarbimise osas. Nimelt leidsin lõpuks ühe poe (Nad vist peidavad kõik nad ära enne kui ma kohale jõuan)!

Sel hetkel hakkas midagi suurt mulle vastu tulema. Scania vist. Kuna Kriimanisse ma nagunii enne pimedat ei jõuaks, siis otsustasin prioriteedi ümber seada. Hail-ho Tartu!
Tartus muidugi juba sadas selleks hetkeks (nagu ma hiljem teada sain), aga mina leidsin ühe suurema künka kuskohas oli ilus vaada ja sain kombainiga põllupeal paar tiiru teha. Inimesed on väga sõbralikud kui sa relvatoru nendepoole sihid!

Ja siis kui ma olin õuna ära söönud, jõudsin ma sellise vaatapildi otsa.

Ilus oli. Selleks ajaks olin juba Võru maanteel ja liikusin jõudsalt Tartu poole. Liiklus oli hämmastavalt tihe. Nüüdseks olin ka oma koti teist korda ümber pakkinud ja otsustanud, et vest läheb hoopis kotile selga. Mis tähendas omakorda, et ma ei saanud relva kaela panna vaid pidin ta kuidagi koti rihma külge kinnitama.
Kõige lõpuks ka üks audioklipp =P

Kokkuvõtteks tuli ära umbes 36-38km koos igasuguste ringide ja asjadega mida sai kõigepealt Elva üm,ber tehtud ja siis Kambjas. Aega läks orienteeruvalt 12 tundi, aga ma saan süüdistada villi oma jala talla all =\

What a mistake to make.

2009-08-02T22:55:00.002+03:00

Tänane päev on igatahes rahulik olnud. Ükski nendest paljudest kes helistada lubasid, ei teinud seda ja mina kulutasin aega, et endale üks shopping list teha.

Avastused

2009-08-01T21:43:00.003+03:00

Nii, mida me viimastel päevadel teada oleme saanud? Esiteks, ära usalda inimesi kes kannavad sinieid teksaseid. Arvatavasti samadel põhjustel miks troopilises kliimavöötmed värvitakse akna- ja ukseraamid siniseks. Siin tulevad muidugi mängu eluaegsed sõprussuhted, igasugune back-stabbimine ja psühhiaatrid kes otsustavad üheskoos WoW'i mängima hakata, sest, noh, WoW on sõltuvusttekitav. meh.

Samuti saime teada, et mängud on rohkem sõltuvusttekitavad kui freebase crack cocaine. õnum mida levitatakse üpris palju kuid inimesed ei mõtle, et mängu sõltuvus on rohkem hasartmänguri sõltuvuse sarnane kui mingi keemilise aine.

Uudised aside, ma olen oma klaveri vist täiesti ära lõhkunud. Paljud klahvid tunduvad nagu oleks kumm nende all viltu läinud ning parem Ctrl on lahti =(. Vahetan välja. Kunagi hiljem. Sest kätte jõuab jälle aeg mil vanad projektid käima lükata. See iseenesest tähendaks Andyga kontakteerumist, kui see on siiski solo ("Solo on the rocks") op.

Samuti olen kuulnud, et tahetakse LAN'i. Fine. Aga nagu ma mainisin siis tuleksid kõnealla SoaSE, SWAT4, CoH, Q2 ja SCDA. Ning ruumid tuleks ka leida seekord.

PS. Mingi nipi läbi on Michael Shanksi nimi Don S. Davise omast tahapoole kukkunud.

Ohhoo! Twitter.

2009-07-28T20:26:00.006+03:00

Vaata kui ilus pilt!

Ükspäev helistas Triinu ja kutsus mind kinno. Kuna ma polnud teda ammu näinud siis nõustusin pikemalt mõtlemata, pealegi Harry Potteri üle on alati hea naerda (Ta on vahel täielik idioot). Mina sain keerulise ülesande piletid osta. Aga kuna vihma sadas ja ma ajasin parajasti Sandriga juttu siis mõtlesin, et fuck that ja ostsin ühe wrapi. Hiljem näitas Sander mis süsteemi cinamoni veebipood kasutab ja ma ostsin piletid ära.

Saime enne filmi Tasku ees kokku, mina nautisin rahulikku kõndimist ja hilist ärkamist ning Kiku rääkis, et nägi Madli-Minnat ka kinus. Arvatavasti vaatab ka Potterit.

Film ise oli üpris keskpärane, aga samas vaadatav ja suurele ekraanile mõeldud. Paar korda filmi jooksul ehmatas Triinu päris kõvasti (loe: ma oleksin pea-aegu jalaga vastu lõuga saanud). Hiljem kui tema filmist ära tüdnes läks asi huvitavaks. Dumbledore muutus vahepeal Gandalfiks ja siis täpselt enne oma surma Alec Guiness'iks. Oh, Snap (OH, SNAPE! -_^)! Jah, spoiler. Aga sealt edasi tundus, et film ei lähe küll sama rada pidi kui raamatud.

Umbes sama moodi on ka meie D&D kampaania. Kõik eepilisus aside - asi on väga segaseks kätte läinud ning Sammalhabeme Wish spell, ei teinud asja kuidagi paremaks. Seekordses peatükis said surma Guamok, Monk, Temsu, Guamok (kronoloogiliselt). Palju kultiste ka. Välja ilmusid ka kaks vana sõpra Moirté ja LeCord. Guest starris Kärt haldjast rangeriga kes kasutas suure heameelega oma kaaslast (madu) vibunoolena. Madu on üpris tugev nool nagu välja tuleb. See oli vist 1d6 impact dmg + 1d4-1 impact poison dmg + 1d6 poison dmg vs (DC=caster HD) Fort. Aga see tähendab nüüd, et ma pean jälle palju asju ümber kirjutama ning tegelma faktiga, et Guamok on Chaotic Evil.
-
PS. Ma kirjutan Guamok'i nime pidevalt valesti.

Btw, lähiajal teeks core-team'iga väikese LANi. SoaSE, CoH, Q2, SWAT4, etc